Valmista oma lapsele ette hea päeva algus!

Kõige olulisem on vältida hommikust kiirustamist, aga ka lasteaeda hilinemist, seetõttu on mõistlik pisut varem ärgata. Kiirustamine on pahatihti see kurja juur, mis muudab närviliseks nii lapsed kui vanemad. Ja kui närv on juba must, pole miskit head oodata.

Hommikul rühma jõudes vajab laps kohanemisaega, et sõpradega muljeid vahetada ja mängida. Hiljem lasteaeda tulles seda aga kuidagi ei jõua. Kui laps tuleb poole tunni pealt, ei pruugi ta üldse aru saada, millest jutt käib. See aga muudab lapse jaoks õppemängus osalemise keeruliseks.

Õpetaja peab aga omakorda iga hilineja pärast õppetunni katkestama, mis jällegi häirib teiste laste arusaamist. Nii tunneb ennast ka laps ise havasti ja ka õppetegevusest pole enam suuremat tolku. Nii võibki alata päev lapse jaoks lasteaias ebameeldivalt.

Rannamõisa lasteaed on kokku pannud vahva meelespea selle kohta, kuidas valmistada lapsele ette hea päeva algus. Siin mõned soovitused, mida lapsevanem võiks lapsele aeg-ajalt ikka ja uuesti meelde tuletada. Miks mitte uue nädala eel või algul.

1. Olen viisakas!

Ütlen tere hommikust! Ütlen palun, kui midagi soovin, ja tänan, kui mulle lubati. Palun vabandust, kui olen kedagi solvanud või haiget teinud. Kui ma olen viisakas, siis on minuga hea suhelda ja valmistan kõigile rõõmu.

2. Olen sõbralik!

Kui ma olen lahke ja abivalmis, siis soovivad kõik  minuga mängida ja mul on palju sõpru. Õpin märkama ka teiste muret ja teistega arvestamist. Kuid ka minul on õigus vahel olla pahane, solvunud või lihtsalt turris – siis ütlen seda teistele, ainult püüan seda teha sõbralikult. Näiteks, et soovin praegu veidi üksinda oma asjadega mängida, aga hiljem luban sulle ka. Siis teised saavad aru, ega sega mind.

3. Räägin rahuliku häälega!

Jonnimise, virisemise, karjumise ja käsutamisega ei saa ma sugugi oma tahtmist, vaid see hoopis pahandab kõiki, kes seda kuulama on sunnitud. Inetu hääletoon pahandab tegelikult ka vanemaid, aga kui nad on väsinud, või lihtsalt andestavad mulle, siis üritan seda veel ja veel ega õpigi paremini suhtlema.
Kui ma räägin vaikse häälega oma soovidest, siis õpin oma tahtmist saama mõistlikul viisil ja jõuan tulemuseni palju rutem. Teised saavad aru, miuda soovin ning saavad ja tahavadki mind aidata.

4. Kuulan hoolega, ei sega, ei kiusa!

Kõigepealt selgitab ja põhjendab õpetaja, miks on midagi vaja teha. Kui ma kuulan õpetaja juhiseid, saan ma iga päevaga targemaks ja suudan vältida ka õnnetusi. Kui ma segan või kiusan, saavad nad pahaseks ega taha minuga mängida.

5. Olen iseseisev!

Kuigi on väga mugav, kui mind teenindatakse ja riidesse aidatakse, tahan õppida asju tegema ka ise, sest muidu olen alati viimane ja tunnen ennast saamatuna.

6. Hoian puhtust ja korda!

Korjan ise oma mänguasjad, siis ei kao midagi ära ja leian alati kõik kohe üles, mida vajan. Enne iga uue mängu algust panen eelmised mänguasjad oma kohale tagasi. Ka vanematel on siis minuga aega rohkem koos olla. Enne söömist, õuest ja WCst tulles pesen alati käsi, et vältida pisikuid, kes tahavad kallale tulla ja mind haigeks teha.

7. Viin oma tegevused lõpuni!

Kui ma olen palju vaeva näinud, siis tunnen ka ise suurt rõõmu, eriti kui ma selle eest veel kiita või tunnustatud saan. Püsivust ja tahet on väga vaja koolis ja hiljem ka tööl.

8. Söögilauas istun vaikselt ja rahulikult!

Lauda istudes soovin kõigile „Jätku leiba“! Kui olen söömise lõpetanud, tänan ka toiduvalmistajat.

9. Kui ema-isa mulle järrele tulevad, siis tervitan rõõmsalt!

Oleme olnud lahus terve pika päeva, nüüd saan rääkida, mida vahvat me lasteaias oleme teinud ja mida me koos õhtul kodus võiksime teha. Kui mul on mõni mäng või tegevus pooleli, siis palun vanemal veidi oodata või kutsun ta rühma vaatama!

10. Lasteaiast lahkudes ütlen õpetajale-kaaslastele head aega ja tänan toreda päeva eest!

Õpetaja on terve päeva mind aidanud, minuga mänginud, huvitavaid asju näidanud ja õpetanud. Temalgi oleks hea meel kuulda tänu tehtud töö eest.

Kasutatud materjal: Tõnu Otsa koolitus Rannamõisa lasteaias; Tony judokool.