Mitte väga ammu oli kombeks öelda, et lapsi ei olegi vaja kasvatada, sest nad kasvavad justkui iseenesest. Küllap ongi paljudel praegustel lapsevanematel enda lapsepõlvest meeles palju iseolemist ja omaette toimetamist. Lapsed saadeti hommikul lasteaeda või kooli ning kõik toimis suuremate probleemideta, vaatamata sellele, et puudusid mobiiltelefonid, millega võsukese liikumist positsioneerida. Suved veedeti maal vanaema juures või laagrites, mis kestsid sageli mitu nädalat järjest.

Eks kindlasti leidub tänapäeval ka nö traditsioonilisi peresid ja kogukondi, kus laste kasvamine toimib endiselt liigse suunamiseta, kuid muutused ühiskonnas ja kasvatuspõhimõtete mitmekesistumine on toonud lapsevanematele kaasa suurema valikuvabaduse ja vastutuse.

Lapsevanemad tunnetavad ebakindlust laste kasvatamisel

Eestis sünnib üle 50% lastest väljaspool abielu ja üksikvanemate osakaalult oleme Euroopas paraku esimeste hulgas. Palju on kärgperesid, mille toimimine esitab lapsevanematele sageli veelgi suuremaid nõudmisi. Laste positiivsete väärtushinnangute ja hoiakute kujundamise muudab kohati keerukamaks ka see, et vanavanemate tähtsus lastelaste kasvatamisel on muutunud üha tagasihoidlikumaks.

Maailm meie ümber on pidevas muutumises ning kõigile inimestele ühesuguseid reegleid ei ole. Elame demokraatia ja tolerantsuse ajastul ning kõik, mis ei ole seadustega keelatud, tundub olevat lubatud. Üha enam räägitakse laste õigustest, nende õigusest vabale eneseväljendusele. Sageli ei ole lapsevanematel vajalikke teadmisi ja oskusi, kuidas oma lapsi suunata, kuna tavapärased kasvatusviisid enam ei toimi.

Praxise poolt 2012.a läbiviidud küsitluse „Lapse õiguste ja vanemluse monitooring" tulemuse põhjal tunnetavad lapsevanemad kohustust lapse kasvatamisega iseseisvalt toime tulla, kuid ühtlasi kogevad vanemad üsna sageli ka teatud ebakindlust.

Valdav enamus Eesti täiskasvanud elanikest on täiesti või pigem nõus (87%) väitega, et iga lapsevanem peaks ise teadma, milline on õige viis lapsi kasvatada. Lisaks leiab 71% inimestest, et iga lapsevanem peaks ise oma laste kasvatamisega seotud probleemidega toime tulema. Peaaegu kolmandik (32%) küsitletud lapsevanematest on mõnikord kogenud olukorda, kus nad on vajanud nõu, kuid ei ole söandanud kellegi poole pöörduda.

Kui vaadata lähemalt, millistes valdkondades lapsevanematel kõige rohkem teadmisi napib, siis on esikohal stressi maandamine, millest üldse ei tea 4% lapsevanematest ning lisaks tunneb 34%, et teadmisi jääb väheks. Peaaegu kolmandik (31%) ütleb, et neil napib teadmisi lapse emotsionaalse ja sotsiaalse arengu kohta ning konfliktide lahendamise kohta pole teadmisi või on neid vähe 27% lapsevanematest.

Vaatamata sellele, et avaldatakse aina uusi ja uusi raamatuid, mis käsitlevad erinevaid kasvatusmetoodikaid ja soovitusi ning mis õpetavad, kuidas on kõige tulemuslikum ja õigem lapsi kasvatada, ei ole kõik vanemad piisavalt teadlikud laste arenguga seonduvast.

Lisaks pakutakse lapsevanematele erinevaid koolitusi ning lapse kasvatamiseks vajalike teadmiste kogumisega on soovijatel võimalik alustada juba enne lapse sündi. Iga lapsevanem võiks leida enda perele sobivad nõuanded ja toimivad reeglid, kuid, kes oskab öelda, mis on õige?

Paraku ei ole harvaesinevad juhtumid, kui lapsevanem valmistub teadlikult uueks rolliks, loeb raamatuid, osaleb perekoolis, kuid sellegipoolest ilmneb, et millegipärast ei toimi sugugi mitte kõik ootustele ja õpetustele vastavalt. Lapsed on erinevad ja uus ilmakodanik võib tekitada harjumuspärases elukorralduses nii olulisi muutusi, et lapsevanem kaotab senised toimetulekuoskused ja sellega koos ka turvatunde.

Positiivne vanemlus

Lapsevanemate teadlikkuse tõstmist käsitletakse Eestis riiklikult olulise valdkonnana ning  on võetud suund positiivse vanemluse teadvustamisele ja edendamisele. Positiivse vanemluse all peetakse silmas vanemlikku käitumist, mille puhul arvestatakse igati lapse huvidega; see on hoolitsev ja enesekindlust andev, vägivallavaba, tunnustav ja suunav, seades piire lapse täieliku arengu soodustamiseks (Sotsiaalministeerium 2014).

Positiivset vanemlust iseloomustav käitumine on oluline ja vajalik täisväärtusliku ning enesega toimetuleva inimese kasvamiseks, kuid sellise käitumise omandamiseks ei piisa vaid raamatute lugemisest või koolitusel osalemisest. Leidub vanemaid, kes on osalenud erinevatel laste kasvatamist käsitlevatel koolitustel, kuid kasutavad jätkuvalt harjumuspäraseid käitumisviise ning õpitud meetodid ei ole andnud soovitud tulemusi. Miks on nii, et esialgu tundub meile uus oskus sobiv ja vajalik, kuid tavasituatsioonides see ei toimi?

Uuringute  andmetel on üheks oluliseks põhjuseks see, et teadmiste kinnistamiseks on vajalik kasutada aktiivõppe meetodeid, mis tähendab, et koolitusel on võimalik lisaks teoreetilistele teadmistele omandada praktilisi meetodeid, mida igapäevastes situatsioonides kasutada.

Kuidagi ei saa tähelepanuta jätta ka lapsevanema enda isiksusest tulenevaid mõjureid laste arengut ja heaolu toetavate kasvatusstiilide ja keskkonna kujundamisel. Vaevalt keegi kahtleb, et vanema enda heaolu ja ellusuhtumine lapsele olulist mõju avaldavad. Kurb on olla tunnistajaks olukorrale, kui lapsevanem avalikus kohas, vastuvaidlemist välistaval ja karmil toonil enda varateismelisele lapsele teatab: „Elu ongi täielik kõnts ja sellega tuleb Sul varakult harjuda!“

Lapsed õpivad kogemuse ja matkimise toel ning seepärast on vajalik mõista, et lapsevanemal on kanda oluline roll laste väärtushinnangute ja maailmakäsitluse kujundamisel.

Kõigepealt peab vanem saama jagu enda stressist

On asju, mis ei muutu - lapse jaoks on endiselt oluline, et vanemad on tema jaoks olemas, toetamas ja julgustamas. Ilmselt ei suuda seda kõike pakkuda  pikaajalises stressis  või ületöötanud lapsevanem, kes ei jaksa ennastki aidata.

Lapsevanema stress mõjutab terve pere elu ning lapsed tajuvad väga hästi ka varjatud pingeid ja rahulolematust. Eelpool viidatud Praxise uuringus küsitletud lapsevanematest viiendik (22%) on viimase aasta jooksul tundnud stressi sageli ning ligi kolmandik (32%) on stressiolekut tundnud mõnikord. Siinkohal on sobiv meelde tuletada, et lapsevanem hoolitseks esmalt enda vajaduste ja tunnete eest.

Selleks, et me saaksime olla elutervema hoiaku ja tasakaalukama enesetunnetusega lapsevanemad, soovitab Arengukeskuse Avitus koolitaja ja nõustaja Anneli Valdmann endalt küsida: „Millest olen mina lapsepõlves ilma jäänud – millest tunnen puudust, mille puudumise üle olen kurb, kibestunud, pettunud?“ See küsimus aitab üles leida, mida vajad!

Selle küsimuse juurde käib nõue – pead oma ellu ISE tooma selle, millest ilma oled jäänud!

Soovitused, mis toetavad meie heaolu:

• Lähedased, hoolivad, armastavad inimesed – leia nad!
• Võimalus õppida – tee seda!
• Võimalus olla laps – ole seda!
• Võimalus ise otsustada – tee seda!
• Turvalisustunne – loo see! Tea, et mineviku ohud on vaid sinu peas! Nad ei ole päris! (Praeguses hetkes.)
• Võimalus tunda rõõmu, saada kingitusi – paku seda endale!
• Tunnustus – ütle endale tunnustavaid asju!
• Heakskiit - aktsepteeri enda vajadusi, mõtteid, tegusid ja nõrkusi!
• Hellus ja hool – paku seda endale! Lohuta, julgusta ja armasta ennast.
• Hoolitse oma ,,sisemise lapse’’ eest! Sellega saab terveks ka sinu ,,mineviku laps’’!

Enda ja laste heaolu saame ise kujundada ja uue aasta algus on sobiv aeg muutusteks.  Meil kõigil on võimalus olla iseenda ja oma lähedastega paremas kontaktis, õppida ja areneda ning saavutada seeläbi elutervem elu.

Kasutatud allikad:
Lapse õiguste ja vanemluse monitooring täiskasvanud elanikkonna küsitlus. (2012). Praxis.
http://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Sotsiaalvaldkond/lapse_oiguste_ja_vanemluse_monitooring_-_taeiskasvanud_elanikkonna_aruanne.pdf
Parent training Programs: insight for Practitioners (2009).
http://www.cdc.gov/violenceprevention/pdf/parent_training_brief-a.pdf
Smith, P. K., Cowie, H., Blades, M. (2008) Laste arengu mõistmine. Tallinn: Printon.
Sotsiaalministeerium (2014). http://www.sm.ee/et/positiivne-vanemlus
Valdmann, A. (2011). Lapsepõlve mõjud ja võimalused. Arengukeskus Avitus.

Arengukeskuse Avitus uus vanemaharidusprogrammi rühm alustab tegevust Tallinnas 2015.a jaanuaris. Lisainfo:http://avitus.ee/peredele/lapsevanemate-kool