VIDEO | Nutiajastu lapsed nuputavad: milleks küll kasutati neid veidraid asju, mis on üle 10 aastat vanad?


Kes siis floppy diski ei mäletaks? Tänapäeva laste jaoks on see täielik igand! Vaata, kuidas nad püüavad aru saada, mis võiks olla disketi otstarve! Sina seda muidugi tead, aga vaata, kas tunned ära ka teise eseme?

Kummalisi ja põnevaid asju on meie ümber aga nii palju! Mis saab veel siis, kui mängu tulevad sajanditevanused asjad? Kogusime muuseumidest kokku mõned tähtsad asjad ja palusime lastel nuputada, mis need õigupoolest on. Kas sina tunned mõlemad asjad ära?

Diskett

Vanad vidinad Foto: Tiit Blaat

Diskett ehk flopiketas on andmekandja, millega sai liigutada infot ühest arvutist teise. Tavaliselt mahtus disketile 1,44 MB andmeid, seega näiteks paar tekstidokumenti. Kuigi suurema mahuga andmekandjad nagu CD-plaat on flopiketta välja suretanud, on isegi praegu paljudes programmides salvestamise nupp disketi pildiga.

Seotud lood:

Telefonikaart

Vanad vidinad Foto: Tiit Blaat


Kui igaühel veel mobiiltelefoni taskus polnud, olid mitmel pool tänavanurkadel helistamiseks telefoniputkad ehk taksofonid. 1990. aastatel ei pidanud taksofoniga helistamiseks masinasse raha sisse panema, vaid tuli poest, kioskist või postkontorist osta telefonikaart. Taksofoniga helistamiseks tuli telefonikaart telefoni pilusse torgata, valida number ja helistada. Kõne ajal võis ekraanilt näha, kui palju raha veel kaardil järel on. Viimased taksofonid lülitati välja 2010. aastal.

Võtted toimusid Kadrioru lastemuuseumis Miiamilla. Esemed, mida lapsed said käes hoida ja lähemalt uurida, kuuluvad Tallinna Linnamuuseumi, Kalamaja muuseumi, Fotomuuseumi, Peeter I Majamuuseumi ja Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi kasutuskogusse.

Sada tähtsat asja

Loe veel

13.-28 oktoobril toimub laste- ja noorte muuseumidefestival „Avatud mänguväljad" teemal „100 tähtsat asja". Lapsed ja noored on oodatud Eesti eri paikades avastama muuseume ja need mängujuhiste abil muutma oma isiklikuks mänguväljaks, kus ootavad rõõm, avastused ja seiklused! Kuna mängujuhised on erineva keerukusega, saavad osaleda igas vanuses lapsed ja noored.

100 tähtsat asja, mida muuseumides tutvustatakse, võivad olla esemed, paigad, lood, väärtused, mälestused. Need aitavad mängu kaudu õppida: lapsed saavad oma vanematele näidata, kuidas neile meeldib mängida ja maailma avastada, vanavanemad noorematele põlvedele oma kogemusi jutustada. Festivali üks eesmärke ongi just erinevaid põlvkondi siduda ja pakkuda avastamisrõõmu kui ka ahhaa-momente igas eas inimestele. Mänguväljad suunavad asju hoidma ja väärtustama, sest igal asjal on oma lugu.

Uuri, kuhu ja millal minna, „avatud mänguväljade" kodulehel www.avatudfestival.ee.

Podcastid