Virtuaalvihikud pakuvad tuge
Kõige rohkem meeldib Susile (5) lumememme ehitada. Arvutiekraanil sättis tüdruk lumepallid paika, loendas nööpe ja pani kokku lumemehe kübara. Natuke läks vahepeal viltu ka, aga lõpuks seisis lumemees ekraanil nagu muiste ja Susi sai netiõpetajalt kiita.
Uues eestikeelses õppekeskkonnas kooliksvalmis.ee, kus Susi äsja mängis, saab koolieelik oma teadmisi kinnistada ja oskusi lihvida. Keskkonna loojad, lasteaiaõpetaja Merike Narusk ja logopeed Mare Valk, ütlevad, et kuigi kooliks ettevalmistamise põhiosa peab ka edaspidi ikka reaalses elus toimuma, ei ole tark tehnoloogia võimalusi kasutamata jätta.
„Kuna laste jaoks on netimaailm niikuinii igapäevane, on mõistlik neile algusest peale tutvustada arvutit kui õppevahendit, mitte kui pelka meelelahutuse pakkujat,“ selgitavad autorid. Saab siis arvutimäng tõesti aidata kooliks ette valmistada ning arvutiga töötamisest on selles eas lapsele rohkem plusse kui miinuseid?
Võti peitub tasakaalus
Tartu ülikooli haridustehnoloogia dotsent Piret Luik ütleb, et arvuti on samamoodi õppevahend nagu tahvel ja õpik. Tema sõnul on Euroopa ja USA uurijad üsna üksmeelsed, et alla kolmeaastast last ei peaks lubama ekraaniga toimetama. Selle ea arenguülesanded on hoopis teised – maimik peab õppima kõndima, rääkima, sõbrunema ja tutvuma reaalse maailmaga, ning selles osas ei saa arvuti talle toeks olla. Ent koolieelikute arvutikasutamise tõhususe teemal lähevad asjatundjate arvamused lahku.
Üldiselt väidetakse, et laps võib ekraaniga tutvuma hakata siis, kui ta on võimeline ühendama kujutise ekraanil reaalse objektiga, kui kujutisel on tema jaoks tähenduslik kogemus päriselust ja ta mõistab, et tegevust ekraanil juhib tema. Niisiis sel juhul, kui laps on jõudnud päriselus juba kogeda, õppida, katsuda ja maitsta, leiab osa uurijaid, et 3–5aastase põnni arvutikasutusel on toetav funktsioon. Kuid selles vanuses olgu mudilase ekraaniaeg 10–15 minutit, mitte rohkem!
5–7aastaste laste puhul arvatakse õppemängudest juba rohkem kasu olevat. Arvutil on lapse koordinatsiooni ja peenmotoorika arengul oma osa: aitab lapsel mõistetest aru saada, soodustab oskust probleeme lahendada ning on kahtlemata tõhus vaimse edasimineku toetaja. Tähtsusetu pole seegi, kui netis olev õppematerjal on mängulises vormis – lapsele pakub ju mängimine rõõmu ning õppimine käib sel juhul nagu muuseas.
Kui raalide kasutamise algaastail kardeti, et masin isoleerib lapse mängukaaslastest, siis nüüd on andmeid, et koolieelikud eelistavad arvutit kasutada just nimelt kellegagi koos. Mis veelgi hämmastavam – uurijad on leidnud, et arvutiekraani ees suhtlevad koolieelikud omavahel isegi rohkem kui näiteks puslesid kokku pannes.
Ka koolieelikul tohib ekraaniaeg moodustada vaid väikese osa päevast. Peamine lapse arendaja on ikkagi mäng, soovitavalt õues ja eakaaslastega. Vaid reaalses mängus õpib laps teistega asju jagama ja ühinema nendega, kes juba mänguhoos. Tehnoloogia ei saa inimsuhteid asendada, küll aga saab see olla üks suhtluskanal ja õppevahend paljudest.
Usaldusväärne e-vihik
Ka lasteaias tegevõpetajatena töötavad Merike ja Mare on kindlad, et netikeskkond pakub kooliks ettevalmistamisele lihtsalt ühe võimaluse lisaks. „Me ei taha sugugi öelda, nagu saaks nüüd kooliks ette valmistada arvutis õppemängude abil,“ kinnitab Merike.
Netis on tegelikult palju materjali, mida koolieelikuga koos uurida. Kõik väikesed huvilised teavad ju näiteks Jänku-Jussi, teda kiidavad ka Merike ja Mare. „Meie tahtsime luua keskkonna, kus on koos just kooliettevalmistuseks vajalikud valdkonnad ning harjutamisel oleks süsteem,“ selgitab Merike. Nende koostatud keskkonda võib pidada virtuaalseks vihikuks, kuna see on süsteemne ning järgib koolieelse õppeasutuse riikliku õppekava nõudmisi.
„Meie kooliastujad oskavad enamasti lugeda ja arvutada,“ on Merike lastega töötades kogenud, „kuid vahel on see oskus mehaaniline, puudu kipub jääma funktsionaalsest lugemis- ja arvutusoskusest. Meie püüame netimängudes õpetada lapsi kuulama, matemaatilistest mõistetest aru saama ning looma seoseid. Näiteks virtuaalset lumememme ehitades õpib laps mõisteid suur, keskmine ja väike ning näeb, mitmest pallist on lumememme keha, seda nimetab ka netiõpetaja. Lumemehe nööpe sättides harjutab laps loendamist ning kinnistab mõistet ring – viimast on eelnevatel mängutasemetel juba tutvustatud.“
Mängu autorid on sihiks seadnud laste vaimsete võimete avardamise kõrval toetada ka sotsiaalsete oskuste arengut. Näiteks mängus „Kloun“ on põhirõhk arvude loendamisel, kuid üllatuslikult selgub, et ajal, mil mängukangelane puuvilju sõi, ei saanud kloun midagi. Netiõpetaja, kellele on hääle laenanud näitleja Mart Kampus, annab vihje: „Pakume klounile ka!“ Sotsiaalseid oskusi õpetab ka mäng „Raamatukogu“, kust mängija saab ülevaate sellest, kuidas raamatukogus käituda.
Sümpaatne on õppekeskkonna lärmivaba stiil. Värvilahendused on rahulikud, miski ei kihuta ega vilgu, tegevused kulgevad aeglaselt ning muusika saabub alles mängu lõpus, rõõmustamaks lapse edu üle. „Meil ei ole siin tohutut atraktiivsust, paugutamist, vilkumist, muusikat,“ kinnitavad Mare ja Merike. „Mõni peab seda miinuseks, meie aga plussiks. Meie taotlus ongi rahulik pilt. Me ei taha, et vilkuv ekraan muudaks lapse närviliseks, ka on nii väiksem oht, et mudilasel tekiks kiusatus jääda arvutisse kinni.“
Õppekeskkonda eristab omasugustest netiõpetaja, kes jagab lapsele ülesandeid, harjutades teda tööjuhist kuulama. Ka lapsevanematele on mõeldud: siin avaneb rubriik, kus emad-isad näevad, mida konkreetne mäng arendab. Samuti jagatakse soovitusi õppida ja uurida sedasama teemat päriselus ning ühtlasi osutatakse raamatutele, mida teema harjutamiseks kasutada.
Kuidas aga jääb siis meelelahutusega, selle väikese kommiga, mis lapsi arvutite juures loomuldasa võlub? Susile pakkus toreda üllatuse asjaolu, et mängu lõpus hakkasid seni vaikselt astunud tegelased tantsima ja kõlas lühike rõõmumuusika. Ja veel üks ahvatlus – sisseloginud õppuril on võimalik oma kontole koguda tikosid ehk digikomme. Kui päevane ports digikomme varutud, on aeg jälle õue mängima minna.
E-õpe koolieelikutele
Õppekeskkonna idee sündis Merike Naruskil 2010. aasta lõpus, lehekülg kooliksvalmis.ee avati septembris 2012. Keskkond eristub lastele mõeldud mängudest kolme olulise omadusega:
- õppevara aluseks on koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava eeldatavad oskused 5–7aastasele lapsele;
- last juhendab netiõpetaja;
- vanemad saavad infot, mida konkreetse mängu mängimine lapsele õpetab. Keskkonda finantseerivad tegijad oma kulu ja kirjadega ja seetõttu on see tasuline. Paketid on mõeldud kuni kolmele kasutajale, 1 päev maksab 1 euro ja 1 kuu 9.90.
Kasuta koos lapsega!
Soovitused, kuidas õppekeskkonda kasutada:
- Istuge koos lapsega arvuti taha. Mängige läbi vabakasutuses olevad mängud. Nii saate ülevaate mängudest ja ka sellest, kas teie arvuti vastab keskkonna nõudmistele.
- Lugege läbi info keskkonna kohta.
- Tehke endale konto, siis saab laps õigete vastuste eest kontole digikomme ehk tikosid koguda.
- Valige sobiv valdkond ja alustage 1. tasemest. Liikuge edasi tasemete kaupa, kergemalt raskemale.
- Enne mängimist lugege läbi kirjeldus „Emale-isale“.
- Mängige aeg-ajalt harjutusi uuesti läbi. Soovitav on õppida umbes 15 minutit korraga, selle jooksul saab laps mängitud ühe mängu. Nädalas võiks harjutada 1–2 korda.
- Suunake last kuulama, mida veebiõpetaja ütleb. Enne kuulake, siis tegutsege. Tegutsege pigem aeglaselt kui kiirelt.
- Kui laps ei saa mänguga hakkama, ärge sattuge paanikasse. Tehke koos harjutusi ka vihikus ja otsige elulisi sobivaid olukordi, et teemat lapsele mitmel moel tutvustada.