Waldorfi metoodika 13 nippi, mida võiksid ka oma kodus kasutada

 (5)
Waldorfi metoodika 13 nippi, mida võiksid ka oma kodus kasutada
Foto:Scanpix/PantherMedia

Kindlasti oled waldorf-pedagoogikast üht-teist kuulnud. Tegu on õppemeetodiga, mis ei keskendu tuupimisele ja valemitele nagu tavakool, vaid tunnetusele, kogemusele, emotsioonidele ja mängulisele õppele. Ka Eestis on waldorfkoole, kuid paraku jäävad need õppemaksu ja kohtade puuduse tõttu paljudele kättesaamatuks. See aga ei tähenda, et peaksid oma lapsed waldorfsüsteemi parimatest paladest ilma jätma. Neid nippe võid igapäevaselt kasutada ka oma kodus!

1. Võimalda lapsele võimalikult palju vaba mängu aega. Esimestel eluaastatel on väga oluline, et laps saaks mängida selliste mänguasjadega, kus ta saab kasutada oma loovust ja fantaasiat nagu klotsid ja nukud. Kõik (mängu)asjad, millel ei ole ainult ühte kindlat funktsiooni, aitavad lapse fantaasial vabalt lennata ja areneda ning laob hea põhja edasiseks õppeks ja arenguks.

2. Õuemängudel on Waldorf-pedagoogikal tähtis roll. Lapsi julgustatakse õues jooksma ja mängima, puu otsa ronima ja porilombis sulistama, sest läbi liikumise ja mängu õpib laps kõige paremini nii iseennast kui ümbrust tundma.

3. Televiisor olgu kinni! Arvatakse, et teler ja teised ekraanid pidurdavad lapse arengut, sest sel ajal istub ta paigal, silmad tardunult vilkuval ekraanil ja mõte ei tööta. Lapsed on liikuma loodud ja pikalt teleri ees istumine on tema tegeliku olemusega täiesti vastuolus. Samuti häirivad telesaated lapse loovuse ja kujutlusvõime arengut, sest laps kasutab hiljem mängudes sealt nähtut, mitte oma välja mõeldut.

Seotud lood:

4. Õhtusöök koos perga on ülioluline, sest see on imetore võimalus oma perega koos olla ja tõeliselt suhelda. Ilma ekraanide ja muude segajateta.

Loe veel

5. Rutiin. Waldorfi põhimõtete järgijad usuvad, et laps tunneb end õige paremini ja kindlamalt, kui ta päevad mööduvad kindla rutiini järgi. Kui ta teab, mis teda ees ootab, tunneb ta end turvaliselt ja suudab paremini keskenduda õppimisele ja arenemisele. Turvatunde suurendamiseks on waldorfkoolides isegi menüüd koostatud nii, et esmaspäeviti on supp, teisipäeviti riis, neljapäev on kalapäev jne. Nii on lastel teada, mis tulemas on ja lihtsam on ka nädalapäevi meelde jätta. Kodus tuleks rutiinid kindlasti sisse viia magamamineku ajaks, samuti peaks igal õhtul toimuma ühine õhtusöök. Lastele väga meeldivad ka pikaajalisemad kindlad plaanid nagu igapühapäevased pannkoogid või laupäevased lauamänguõhtud.

6. Magamamineku rutiin. Kuna magamaminekueelne rutiin on tõepoolest VÄGA oluline, tasub see veelkord üle korrata. Kindlad tegevused kindla aja jooksul enne voodisse minekut ja tule kustutamist aitavad lapsel rahuneda ja uneks valmistuda ning korralikult välja puhata. Lapsed ei tohiks olla õhtuti liiga kaua üleval, sest muidu nad väsivad üle, uinumine on keeruline ja järgmisel päeval tuleb sul tegeleda väsinud virisejaga.

Kui palju und laps vajab?

Vanus: 1-3 aastased

Unevajadus: 12-14 tundi

Vanus: 3-5 aastased

Unevajadus: 11- 13 tundi

Vanus: 5-10 aastased

Unevajadus: 10-11 tundi

Vanus: 10-17aastased

Unevajadus: 8.5- 9.25 tundi

7. Pühade tähistamine pakub suurepärase võimaluse tutvuda ajaloo, kultuuri, kogukonna, aastaaegade ja kommetega. Loomulikult on peod ka lõbusad ja toredad ning lapsed ootavad neid pikisilmi.

8. Sõrmemängud ja lastelaulud on Waldorfi õpetajate poolt väga hinnatud. Mida rohkem sa oma lapsega mängid ja laulad, seda paremini õpib laps ennast tundma, seda rohkem kuuleb ta sõnu ja need jäävad talle meelde. Samuti naudib ta väga seda, kuidas ema on täielikult temale pühendunud.

9. Lase lapsel võimalikult palju kätega tegutseda. Joonistamine, heegeldamine, kudumine, loom-bandidest meisterdamine on väga kasulikud ja vajalikud peenmotoorika arenguks.

10. Kodutööd. Lapsed õpivad oma oskusi ja võimeid tundma ning oma tähtsust ja vajalikkust peres tajuma teiste pereliikmetega koos koduseid töid tehes. Kodused tööd on suurepärane viis liikuda, oma käsi kasutada ja suhelda ning teha seda kõike nii, et sellel on silmaga nähtav tulemus (puhas põrand, pestud nõud jms).

11. Vesivärvidega suurel paberil joonistamine on lahe tegevus, mille käigus saab aps jälgida ja õppida, kuidas värvid omavahel segunevad ja vee mõju laiali valguvad. Laps naudib pigem joonistamise protsessi kui lõpptulemust.

12. Muinasjuttude lugemine on hädavajalik ja ülioluline. Ettelugemine on väga mõnus koosolemise viis, mida lapsed meeletult naudivad ning mis viib neid endid raamatute juurde. Muinasjutud ergutavad laste fantaasiat ja kujutlusvõimet, õpetavad neile inimlikke väärtusi, moraali ja inimsuhteid. Ja pea meeles, et audioraamatud ei asenda ema-isa ettelugemist!

13. Kutsu laps appi süüa tegema. Liaks kõhu täis saamisele õpetab kokkamine lastele nii palju eluks vajalikke oskusi — mõõtmine ja kaalumine, noa käsitsemine, arvestamine, ettevaatlikkus jne ning annab neile eduelamuse. Laps on oma elu esimese võileiva üle ülimalt uhke ja seda tehes saab ta kogeda oma võimeid ja oskusi.

http://hubpages.com/

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare