Emadus teeb mõnikord ikka päris kurjaks

Mitte ainult mu laste käitumine pole see, mis mind vihaseks teeb. Süütenoor on üldse lühem ja vahel kannatan selle all, et silme eest läheb mustaks. Päris- ja internetivestlused teiste emadega on mulle kinnitanud, et ma ei ole üksi.

Emmevihast kirjutab ehedalt briti blogia Sarah Turner hittraamatus Ebaemmelik emps. Vaata nüüd, kas tunned ennastki alljärgnevas ära?

Tavaliselt saan ma aru, kui emmeviha all kannatan, sest viha ise on suvalise olukorra kohta naeruväärselt proport­sioonidest väljas. Järgnevalt võite leida minu tavalised viha­purske põhjused:

See, kuidas „lastega vanema" parkimiskohti väärkasutatakse

Oleme kõik näinud, kuidas mõni „paha" reegliterikkuja rahulikult sellesse kohta sõidab kas ilma lapseta või kuue­teistaastasega. Jah, pargin tavalisele kohale ja jõllitan sind. Mitte sellepärast, et ma olen laisk, aga standardlaiusega parkimiskohal on võimatu võtta lastetool koos valgus­mõõgaga põngerjaga välja, ilma et ma kõrval seisvat Audit kriimustaks. Tropp.

iPadi aku lühike eluiga

iPad, mille peal on „Angry Birds" või „Lego Junior", on tihti ainuke asi, mille abil ma midagi tehtud saan. Terve hommik seda laadida võimalik ei ole. „5% hoiatus" ütleb mulle, et asi läheb kohe tõsiseks. Ja „tõsise" all mõtlen ma seda, et mu viieteistminutiline paus, et jõuda koris­tada vetsu ja vahetada ära linad, mis on voodil olnud paar (kuus) nädalat, on läbi, enne kui see alatagi sai.

Ignorantsed kaaspoodlejad

Mul on lapsekäru, niisiis kui teie kõnnite teosammul nelja sõbraga kõrvuti ja peatute äkitselt, et Urban Outfittersi vaateaknal nabapluuse vaadata, siis rammin ma teile käruga pahkluudesse.

Teiste inimeste lapsed

Peamiselt pargis. Jumal küll, see park. Kui minu laps ei taha teistega jagada, karjub, vingub või lakkamatult kriis­kab, on see päris häiriv. Kui seda teeb mõni laps, kes ei kuulu mulle, on see väljakannatamatu. Avastan tihti, et jälgin ronimisseina vahelt kellegi teise last pilguga, millest võib välja lugeda: „Minu laps tahab ka alla lasta. Ära ole isekas ja roni mööda liumäge üles. Mind ei huvita, et sa oled kahene." (Kuigi tavaliselt järgneb sellele kaastundlik noogutus nimetatud lapse vanema poole.)

Abikaasad

Tühi vetsupaberirull vetsupaberihoidjas. Puntras sokid (mis on teksade seest välja kukkunud) magamistoa põrandal. Prügihaldjale koristada jäetud tühjad hommikuhelbe- ja mahlapakid. Ei.

Lastevabade sõprade vähene empaatia

Jah, peaksin endiselt toimima nagu tavaline ühiskonna­liige. Jah, tahaksin sind ikka hea meelega näha. Aga kui sa saadad mulle sõnumi, et kas võiksime poole tunni pärast linnas kokku saada, ei oska ma teha muud kui nutta ja naerda korraga, nii et natuke tuleb piss püksi. Poole tunni pärast? Issand, kui mul on lapsed sabas, siis veab, kui ma saan valmis poole päevaga.

Võõraste inimeste arvamused

See on tegelikult miski, mille pärast ma ise meeletult närvi ei ole läinud, aga olen näinud paljusid vihaseid emasid, kes sülitavad vihaseid vastuseid tundmatutele inimestele, kes on püüdnud oma tarkusepärleid jagada. („Ma tean, et võib tunduda, et tal on nälg, aga tegelikult ta just sai süüa" ning „Jah, keegi on veidi pahane. Sellepärast ta üldiselt kar­jubki.") Tavaliselt on see alati vanainimene. Puhas kuld.

Tibiemmed

See tegelikult ei olegi emmeviha. See on täiesti tavaline kadedus. Olen kade emade peale, kellel on aega, raha ja viitsimist teha pediküüri, kitkuda kulme ja käia perso­naaltreeneri juures. Emmed, kes ei kanna kunagi samu riideid mida eelmisel päeval, ega pea otsustama, kas aja­vad veel ühe päeva kuivšampooniga läbi. Emmed, kellel on moekad riided, mida nad poes enne ostu proovida on saanud. Emmed, kellel on läbimõeldud sisekujundus ja hooajalised disainielemendid. (Ah et laotage igale poole patju? Jah, nii on meil ka: lapsed viskavad padjad alati üle toa laiali.) Kadedus on inetu, ma tean seda. Karavan liigub, koerad hauguvad ja mina olen koer. Peaksin hau­kumise lõpetama. Panen selle järgmise aasta uusaastaluba­duste nimekirja (ega pea sellest kinni ...).

Ebaemmelik emps EI OLE LASTEKASVATAMISE KÄSIRAAMAT. SEE ON PÄRIS ELU! Briti blogija Sarah Turner ehk Ebaemmelik emps on blogimaailma ja Facebooki sensatsioon. Fännid jumaldavad ta postitusi, sest need toovad esile emaduse surmnaljaka ning häbitult ausa palge.