Kalev Ramjalg ütleb „Nurgakivi” saates, et hariduseta inimesega on keeruline erialast koostööd teha. Kutsekooli lõpetanud inimene on aga see, kellega räägid ühes keeles – ehitajate keeles. Kui öelda, et pane telg number kolm, siis teab ta, mis on telg, kust seda jooniselt leida ja vaadata. Teisalt võimaldab töökogemus teooriaga häid seoseid luua – nõnda on Tallinna Ehituskoolis pool õppetööst praktiline.
Tallinna Ehituskoolis õpetatakse erinevaid töövõtteid, austama tööd ja töötegijat, hindama, et oma kätega tehtu on kuldaväärt ja et igast inimesest võib saada väärt meister. Õppetöö lõpeb tulenevalt erialast eksamitega või lõputöö kaitsmisega. Seejärel saab õpilane sooritada erialase kutseeksami. Kutseeksami edukas sooritamine annab kutsetunnistuse, mis võimaldab ehituskooli lõpetanutel edukalt töötada vähemalt Euroopa Liidu piires.
Õppimiseks on iga aeg hea. Tallinna Ehituskooli on oodatud nii põhikoolibaasil õppijad kui ka need, kellel juba olemas kesk- või kõrgharidus. Uuenenud õppebaas on ühtlasi võimaldanud töötada välja uusi valikaineid, mis toetavad erialaseid põhiõpinguid ning muudavad lõpetanu tööjõuturul konkurentsivõimelisemaks.

Tisler

Puutöö on väga vana ja väärikas oskus – veel sadakond aastat tagasi tehti kogu töö peamiselt käsitsi, meistrid jagasid oma oskusi sellidele ja õpipoistele. Häid tislereid ja nende valmistatud tooteid on alati kõrgelt hinnatud. Alates eelmise sajandi keskpaigast hakkas Tallinna Ehituskool õpetama tislereid. Nii on 70 aasta jooksul sirgunud Tallinna Ehituskoolist ligi 1300 tublit tislerit. Tänapäeval on Tallinna Ehituskoolile kuuluv praktikabaas üheks moodsamatest Eestis, olles sisustatud just tänapäeva tööstuses kasutatavaid seadmeid silmas pidades.

Puusepp

Puiduga jätkame – puusepa eriala on üks väga loov tegevusala, mis pakub eneseteostust tuhandetele inimestele. Tegemist on koostööga erinevate ehitusametite vahel. Puitkonstruktsioonide ehitus on vastutusrikas töö, millest sõltub ehitiste kvaliteet ja vastupidavus. Puusepa töö on perspektiivikas ja suure nõudlusega, see trend jätkub ka lähiaastatel. Tallinna Ehituskooli partnerfirma EstNor, Eesti Puitmajaliidu liige ütleb: „Kui midagi ehitad, siis panustad oma teadmisi, jõudu, aega, ka tükikese hingest – sa paned maja püsti ja see on suur asi.”

Kivi- ja betoonkonstruktsioonid

Betoon on tänapäeval üks põhilisemaid ehitusmaterjale. Pärast kutseomandamist saab kindlakäeliselt tööle asuda ja selle kohta ütleb Eesti Betooniühingu juhatuse liige Kalev Ramjalg nii: „Improviseerida saab see, kellel on koolitõed teada.” Betoonitööd jagunevad laias laastus kolmeks valdkonnaks, milleks on raketiste ehitamine, armeerimine ehk sarrustamine ja betoneerimine. Iga valdkond nõuab teoreetilist baasi, praktikat ja vilumust. Tallinna Ehituskool ühendab teooria ja praktika ning õpilaste õppetöö käigus valmistatud tööd saavad endale omanikud.

Viimistleja

Arvatakse, et viimistlus on üks lihtne eriala. Kõik me oleme kodus värvinud, tapeetinud ja plaatinud – tuli ju välja ja silmalegi ilus. Loomulikult ei saa sellele vastu väita, kuid tegelikult on viimistlus palju spetsiifilisem ja enamat. Viimistlus on iga ehituse viimane etapp, see, mida me kõik päevast päeva näeme. Nii peab oskama ehitusviimistleja teha maitsekaks, peita ja parandada vigu, mida on eelnevalt teinud teised, mis on loomuliku kulumise jälg või mis on tekkinud aastatega. Tallinna Ehituskoolis õpivad ehitusviimistlejad tundma ka erinevaid konstruktsioone, nende osi, kuidas mingi olukord ja protsess neid mõjutab, uuritakse erinevaid aluspindu, selgitatakse, kuidas neid ette valmistakse, millised on materjalid ja nende hea valik.

Restauraator

Nagu kutsejuhend ütleb, on restauraatori üheks põhiliseks rolliks kultuuripärandi hoidmine, säilitamaks seda nii praegustele kui ka tulevastele põlvkondadele. Tallinna Ehituskooli restaureerimise õppesuunal õpitakse hindama restaureeritava eseme või hoone seisukorda, sellest tulenevalt teostama taastamistöid. Restauraator õpib taastama eseme või hoone algset välimust ja otstarvet, kasutades selleks autentseid töövõtteid ning viimistlustehnikaid. Restauraatori üheks oluliseks omaduseks on püsivus, aga ka kannatlikkus ja sihikindlus, lisaks vastutus, täpsus ja muidugi valmisolek pidevaks enesetäiendamiseks.

Elektrik

Selles loetelus viimasest saagu esimene. Elektriku eriala on tugevas tõusutrendis, sageli asetatakse see tähtsuselt ühele pulgale IT-spetsialistidega. Paljudel puhkudel on aga elektrik tähtsuselt esimene. Kuni kasutatakse elektriseadmeid, on vaja inimesi, kes oskavad elektrisüsteeme paigaldada ja neid ka edaspidi hallata. Elektriku tasuv töö ei saa veel nii peagi otsa. Energeetika on eranditult kasvav tööstusharu kogu maailmas. Ja kasvav elektri tarbimine tekitab järjest suurema vajaduse vastava haridusega spetsialistide järele. Tallinna Ehituskoolis õpetatakse elektrikutele nii eriala- kui ka üldaineid, mille edukal läbimisel saab ka keskhariduse. Need, kes asuvad õppima keskhariduse baasil, läbivad erialaained. Õppeperiood lõpeb erialase lõputööga, milleks on eramu elektrisüsteemi eskiisprojekti koostamine, järgneb kutseeksam.

Kutsekeskharidus

Õppeaeg 3 aastat, õpid päevases õppes ning omandad kutse ja keskhariduse, põhihariduse baasil (esmaõpe 4. tase)
• Puitkonstruktsioonide ehitus
• Kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitus (eesti ja vene keeles)
• Sisetööde elektrik
• Tisler
• Ehitusviimistlus (eesti ja vene keeles)

Neljanda taseme kutseõpe

Õppeaeg 0,5–2 aastat, õpid õhtuses sessioonõppes ja omandad kutse, põhi- või keskhariduse baasil (esmaõpe 4. tase)
• Ehituspuusepp 2 a
• Betoonkonstruktsioonide ehitaja 1 a
• Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepp 1 a (al okt 2018)
• Sisetööde elektrik 2 a (eesti ja vene keeles)
• CNC töötlemiskeskuse operaator 0,5 a
• Maaler 1 a, eesti ja vene keeles (eesti ja vene keeles)
• Plaatija 0,5 a (al okt 2018)
• Pehme mööbli valmistaja 1 a
• Mööblirestauraator 2 a

Viienda taseme kutseõpe

Õppeaeg 1 aasta, õpid õhtuses sessioonõppes ja omandad kutse, keskhariduse baasil (jätkuõpe 5. tase)
• Puitehitiste restauraator
• Restauraator-viimistleja

Vastuvõtt

Avalduste esitamine elektroonselt 4. juuni – 3. august. Koolis kohapeal 25. juunist 3. augustini tööpäeviti kell 10.00–14.00. Dokumente võetakse vastu I korrusel kabinetis 122 aadressil Pärnu mnt 162, Tallinn. Vastuvõtuks nõutavad dokumendid tuleb esitada hiljemalt 6. augustiks.
Vestlused õpilaskandidaatidega toimuvad 7. augustil (kutsekeskharidusõpe) ja 8. augustil (kutseõpe). Vastuvõtukomisjon koostab paremusjärjestuse. Õpilaskandidaatide vastuvõtutulemused avalikustatakse hiljemalt 10. augustiks kooli õppeinfosüsteemis. Vastuvõetud õpilased peavad kinnitama õppima asumise hiljemalt 15. augustiks.

Vastuvõtukomisjonile esitatavad dokumendid

• isikut tõendav dokument (pass, ID-kaart);
• vanema või eestkostja kirjalik nõusolek, kui õpilaskandidaat on alaealine;
• põhihariduse baasil õppima asumiseks põhiharidust tõendava dokumendi originaal või selle notariaalselt või dokumendi originaali alusel koolis kinnitatud koopia;
• keskhariduse baasil õppima asumiseks keskharidust tõendava dokumendi originaal või selle notariaalselt või dokumendi originaali alusel koolis kinnitatud koopia;
• digitaalse dokumendifoto tegemine toimub kohapeal;
• tervishoiuteenust osutava isiku poolt õpilase tervisliku seisundi kohta väljaantud tõend või selle koopia, kui õpilaskandidaat on alaealine;
• elukohatõend, kui õpilaskandidaat elab rahvastikuregistri andmeil väljaspool Tallinna,
• iseloomustus (soovitavalt põhiharidusega õpilaskandidaatide puhul), erivajadustega õppija esitab rehabilitatsiooniplaani (kui näeb ette tegevusi või teateid koolile)
• motivatsioonikiri (kutsekeskharidusõpe).

Rohkem infot vaata SIIT.

Jaga
Kommentaarid