Lapsevanemate kõige koomilisemad lood sellest, kuidas magamata ööd võivad päeva sassi keerata
Miski pole võrreldav hirmnaljakate lollustega, mida on teinud vanemad, kes on öö otsa oma lapsega üleval olnud ja siis unesegasena järgmisele päevale vastu läinud. Kogusime kokku lastevanemate kõige koomilisemad lood sellest, kuidas võivad magamata ööd päeva sassi keerata.
Disainikuninganna
Ühel hommikul, kui jalutasin magamatusest paistes silmade ja muidu veidi räsitud moega kontori poole, peatas mind kolleeg, kes kiljatas: "Oi, kui vahva, mulle nii meeldivad sellised seljapealsete nööbikestega pluusid!" Polnud seal mingeid nööbikesi! Laps oli mulle lihtsalt hommikul söögilauas märkamatult suhkrused hommikuhelbed ükshaaval pluusiseljale kleepinud!
Kus on beebi!
"Aga kus on beebi!" Kiljatasin selle välja täielikus paanikas, kui minu rahuliku mõtiskluse diivanil katkestas mees, kes äkitselt käed puusas keset tuba seisis. "Sa ju toidad teda parasjagu rinnaga," vastas imestunud mees. Nüüd oli selge, et olen magamata öödest pisut lolliks läinud.
Unejutud
Ma ärkasid kell neli öösel selle peale, et minu meelest beebi nuttis juba mõnda aega ja äratasin oma naise ning tõstsin beebi tema kaissu. "Anna talle süüa, nutab ju," ütlesin naisele. "Mida? Laps magab ju oma voodis, aga tänan ekstra padja eest!" vastas naine naerdes.
Piinlik koosolek
Läksin pärast magamata ööd väsinuna tähtsale koosolekule esitlust tegema ja avastasin, et olen sassis peaga valed paberid välja printinud. Närvitsesin, sabistasin ja ahastasin siis kõva häälega: "Oih, kui rumal emme ikka on!" Juhatuse näoilmed olid hindamatud.
Kommunikatsioonikuninganna
Ma olin nii rahul endaga, kui sain öösel lapse poolt täisoksendatud riided ja voodipesu lõpuks masinasse, et mõtlesin selle kohta, missugune kodumasinate kuninganna ma olen, kohe ka läbi telefoni Facebooki postituse teha. Aga ei leidnud telefoni mitte kusagilt. Ja siis kuulsin masinast selliseid rütmilisi kolksatusi.
Juhtmed koos
Viskasin pärast ühte eriti rasket ööd oma mustad sokid otse tualetipotti, mitte musatpesukorvi.
Täitsa üles löödud ja peovalmis
Minu arusaamine sellest, mis päev parasjagu on, läks sassi alates sellest hetkest, kui laps sündis, kuid püüdsin sellest hoolimata ka seltskonnaeluga ennast jõudumööda kursis hoida. Niisiis sättisin ennast uhkele vastuvõtule. Kutsusin lapsehoidja, käisin juuksuris, sain imelise meigi ja olles end kitsasse kleiti pressinud, läksin kontsade klõpsudes lukshotelli uksest sisse... valel õhtul! Järgmisel õhtul pidin kogu ettevalmistuse uuesti läbi tegema ja hotelli uksehoidja sai mind taas nähes üksjagu naerda.
Parkimisgeenius
Käisin pärast magamata ööd toidupoes ja vist tegin veel midagi ning seejärel avastasin mingi hetk kodus, et ma ei tea, kus mu auto on. Auto oli kolm päeva kadunud, enne, kui selle omaenese kortermaja tagumisest parklast avastasin.
Kuum tervitus postiljonile
Ma ei pannud postiljonile uksele vastu minnes tähelegi, et üks mu paljas rind uljalt pluusi vahelt väljas oli, aga siis märkasin äkki tema huvitatud pilku. Olin just toas lapsele rinda andnud ja lihtsalt unustanud end enne ukseleminekut sättida. Õnneks pole ma seda postiljoni enam kunagi näinud.
Suurus siiski loeb
Ma olin olnud mitu tundi oma täiskasvanud poja ja beebiga sõbrannal külas ja korjasin juba lobisedes oma asju kokku ning riietasin samas ka beebit, kui mu sõbranna äkki pidurdamatult naerma purskas. Ta ütles, et enam ei suuda, sest on juba tükk aega vaadanud, kuidas ma oma kolmekuusele beebile täiskasvanud poja jakivarrukat selga panen.
Töölõuna
Meil on kontoris mõnikord selline komme, et sööme oma kaasavõetud lõunat koosolekuruumis, samal ajal nõu pidades, et aega kokku hoida. Võtsingi keset arutelu oma lõuna välja ja panin lauale. Teiste itsitamise peale olin imestunud, sest me sööme ju tihti nii. Alles siis märkasin, et olin oma võileivad multikapiltidega roosasse karpi pannud ja ka värske mahl oli beebi joogitopsiga uhkelt keset lauda.
Väike beebiuni
Kui minu laps kuidagi õhtul magama ei jäänud, siis teadsin, et viimane võimalus on teda väljas käruga ringi sõidutada. Kõndisin mööda tühje tänavaid, öö oli juba käes ja otsustasin, et ei, enam ei suuda, istun pingile ja kiigutan teda edasi-tagasi. Järgmine hetk, mida mäletan, oli see, et minu ees seisis tee ääres peatunud poitseipatrull ja pidin neile aru andma, mida ma siin kell kaks öösel selle beebikäruga teen. Olin järelikult tukkuma jäänud ja üksjagu tobe oli imestunud ja kahtlustavatele politseinikele selgistusi jagada.
Tubli puuks, issi!
Magamatusest tulenev üleväsimus oli minu jaoks ilmselgelt juba äärmusliku vormi saavutanud, kui ma oma kogemata puuksu teinud mehele automaatselt ütlesin: "Tubli, ilus puuks, gaasid peavad välja tulema" ja ulatasin talle möödaminnes ka luti. Kõige jaburam ja ilmselt ka tema üleväsimust ilmekalt väljendav oli see, et ta ei reageerinudki mu lausele ja pani ka luti möödaminnes beebi juurde. Alles mõned sekundid hiljem taipasime naerdes, mis juhtunud oli.
Mütsitrikk
Mu mehele meeldib soniga käia ja ükskord, kui sõpradega kokku saime, siis kohe pärast seda, kui pubis laua ümber istusime, purskasid sõbrad hullumoodi naerma. Mu mees istus laua ääres, imetilluke sonikene peas!
Ilmselt tekkis olukord seetõttu, et nii beebi kui isa soni olid nagis teineteise otsas ja mees pani enda oma niimoodi kodust välja minnes pähe, et ei märganudki, et tita soni ka seal all kinni oli. Küll aga oli beebisoni siis tema peas uhkelt näha, kui ta pubis lauda istudes enda oma peast võttis.
Vaata, kuidas lapsevanemaks olemine veel sind mõjutada võib SIIT
Allikas: Parenting.com
