Ohutus peab loomulikult olema esikohal, kuid liiga kaugele ei ole mõtet sellega minna. Kui laps ei saa üksinda õues mängida ja pole kunagi põlve katki kukkunud, saadavad hirmud ja foobiad teda läbi elu. Mudilased peavad mängides natuke haiget saama, teismelised peavad kogema armuvalu. Kui sa sellised riskid oma lapse elust välja jätad, ei õpi ta iial ennast usaldama ja õigeid otsuseid langetama.

2. Tõttad esimese piuksu peale appi

Sa soovid oma last aidata ja kohe, kui ta häält teeb, lahendad tema eest koduseid ülesandeid, triigid särke ja pakid asju kokku. Tulemuseks on see, et laps ei võta vastutust oma tegude ja tegemata jätmiste eest. Ta vajab hilisemas elus abi ka kõige pisemate asjadega ning süüdistab oma saamatuses kõiki teisi. Sinu töö lapsevanemana on õpetada oma lapsele vastutust ja eakohaselt suunama teda järjest rohkemate asjadega ise hakkama saama.

3. Kiidad liiga palju

Tänapäeval kiidetakse ja ülistatakse lapsi igal sammul, mis jätab neile mulje, et tunnustuse saavutamiseks polegi eriti palju pingutada tarvis. Vähemalt ema ja isa jaoks. Kui nad lõpuks päris maailma jõuavad ja taipavad, et tegelikult tuleb mõnikord ka kaotusvaluga silmitsi seista, ei tule nad sellega toime, sest neile pole seda kunagi õpetatud. Lapsed hakkavad valetama ja liialdama, et ennast tähtsaks teha ning tähelepanu pälvida.

4. Annad järele, et lapsega mitte tülli minna

Su laps ei pea sind 24/7 fännama ja armastama. Ta saab üle sellest, kui ta ühe korra ei saa, mida ta tahab, kuid tal on tulevikus väga raske toime tulla, kui ta on täieti ära hellitatud ja harjunud saama kõike, mille peale ta väike aju üldse kunagi tulnud on. Laps peaks oma soovide täitumise nimel natuke tööd tegema ja vaeva nägema ja sina ei peaks tema peale oma säästusid ära kulutama. See asjadega premeerimine on eriti keeruline teema mitmelapselistes peredes - no kuidas sa siis ühele ostad midagi ja teisele mitte. Selline sinupoolne käitumine ei õpeta lapsele, et edu sõltub temast endast. Mis siis, kui ta su peale natuke pahane on - ära luba tal ööseks sõprade poole minna ja ära osta talle uut arvutit, kui ta pole seda tegelikult ära teeninud!

5. Ei räägi talle oma kogemustest

Teismelised soovivad ise maailma uurida ja iseseisvalt elu tundma õppida. Sina pead oma pubekale toeks olema ning andma talle võimalusi uurimiseks ja eksimiseks. Ole talle toeks ja räägi talle, milliseid vigu sina temavanusena tegid ja arutage, kuidas oleks olnud mõistlikum. Muidugi tuleb tal õppida ka oma tegude ja tegemata jätmiste eest vastutama.

6. Arvad, et kui laps on tark ja andekas, on ta ka küps

Tihtipeale mõõdavad vanemad lapse küpsusastet tema intelligensuse põhjal ning eeldavad, et kui lapsel on hinded korras ja ta on edukas sportlane, on ta piisavalt küps, et ise hakkama saada. Oleks see vaid nii lihtne... Vaata kasvõi Hollywoodi edukamaid filminäitlejaid: nad on uskumatult andekad, kuid satuvad siiski skandaalidesse, mille peale kõik mõistlikud täiskasvanud pead vangutavad. Küpsusastet ja valmisolekut iseseisvaks eluks ei näita paraku hea klaverimäng või kiire jooks ega head hinded. Selleks ei ole ka kindlaksmääratud aega, iga laps küpseb erinevalt ning ainus viis hinnata, mis seisus ta tegelikult on, on võrrelda teda teiste omavanustega. Asjal on ka teine külg: kui teised lapsed teevad rohkem täiskasvanuasju kui sinu oma, peaksid järele andma ja laskma tal rohkem vabalt tegutseda, sest ilmselt hoiad sa teda praegu liiga kiivalt luku ja riivi taga.

7. Teed üht, räägid teist

Meie ülesanne vanematena on näidata oma lastele sellist elu, nagu me soovime, et neil tulevikus oleks. Näidata eeskuju, kuidas olla vastutustundlik täiskasvanu igal elualal finantside planeerimisest kodu koristamise ja laste kasvatuseni. Ja nad saavad väga hästi aru, kui su teod ja sõnad ei käi kokku ning nõuad neilt rohkem, kui ise teed.

Allikas: Brightside