1. Julge küsida abi ja seda ka vastu võtta.
2. Ära unusta oma sõpru ja lähedasi! Just nemad saavad sulle appi tulla, kasvõi hea tuju loomiseks.
3. Püüa leida aega hobideks ning mõtle midagi vahvat välja koos lastega, sest nädalavahetused tunduvad üksi liiga pikad ja kurvad. Kui aga sina oled kurb ja õnnetu, on seda ka lapsed. Käi lastega kinos, jalutamas, jalgrattasõitudel jne.
4. Ära pane oma elu ja tegevust pidevalt ootele: kui issi tuleb, siis teeme seda ja toda. Need on kõrgendatud ootused kõigile ega pruugi täituda.
5. Suhtle eemal oleva kaasaga iga päev, saada kasvõi lihtne sõnum. Ning ära unusta, et ka temal on seal raske.
6. Püüa leida võimalusi sõita isale külla, et lapsed näeksid, kus ja kuidas issi elab ja mis tööd ta teeb. Vahel piisab, kui lihtsalt rääkida või pilte näidata.
7. Lastel on oluline teada pikemalt ette, millal isa tuleb ja millal ta ära läheb ning kui kaua kumbki periood korraga kestab. Meil on selleks mitu aastat olnud “Meie pere kalender”.
8. Anna abikaasale aega koju tulles kohaneda, ära keela tal ka mõnikord kohtumist sõpradega või tegelemist hobidega. Hoolimata sellest, et ta on välismaal “puhkusel”, vajab ta oma pingete mahalaadimist ka kodumaal viibides.
9. Kui kaasa ise ei tule selle peale, siis leia kasvõi üheks õhtuks lapsehoidja ja veetke aega kahekesi.
10. Mõnikord tuleb valida lahinguid, et võita sõda – jäta vahel üleväsinult toad koristamata ja lihtsalt mine magama.
