"12 asja, mida ma telefonis teen, kui mu laps mängib. Ja ma ei luba end halvustada!"
Mu lapsed ei ole enam väiksed. Nad on piisavalt vanad, et saada hakkama mänguväljakul ja sotsiaalsetes olukordades. Nad saavad hakkama üksteise kiigele hoo lükkamisega ja oskavad tulla abi küsima, millal iganes neil seda vaja peaks olema.
Nad ei vaja mind, ega taha, et ma käiks neil pidevalt järel, kui me pargis mängime. Sel ajal, kui nad jooksevad end energiast tühjaks selle 30 minuti jooksul, kui me pargis oleme, mina istun. Ja kui ma istun, ma kasutan oma telefoni.
Ükskõik kui palju kurje ja halvustavaid pilke sa minu suunas sel hetkel loobid, ei pane see mind süüd tundma selle üle, et ma kasutan telefoni sel ajal kui mu lapsed õnnelikult pargis mängivad.
Sa ei tunne mind.
Sa ei tunne mu lapsi ega tea meie elust midagi.
Sa ei tea, miks ma telefoni kasutan või mida ma seal teen.
Võib olla kirjutan ma peonimekirja või maksan arvet.
Võib olla kirjutan sõnumit sõbrale, et uurida, kas temaga on kõik korras.
Võib olla kirjutan ma oma lapse õpetajale, et uurida võimaluse üle temaga kohtuda ja arutada probleemi üle, mis meil on.
Võib olla kontakteerun ma inimestega Facebooki abigrupis, et ma ei tunneks nii üksikuna.
Võib olla organiseerin ma endale arstiaega, et mitte seda rohkem edasi lükata.
Võib olla vaatan ma oma kalendrit ja nuputan viisi, kuidas kõik toimingud ära mahutada.
Võib olla kirjutan ma oma abikaasale, et ütelda, kui palju ma teda armastan kuna meil ei ole olnud mitu päeva võimalust korralikult rääkida.
Võib olla otsin ma Googlest lahendust oma lapse probleemile.
Võib olla tegelen ma millegi olulise, millegi mõtteka või kasulikuga, võib olla ma hoopis mängin Candy Crush’i või vaatan hoopis Facebookis ringi.
Pole oluline, kas ma kasutan oma telefoni selleks, et midagi olulist teha või ma kasutan seda selleks, et minutiks kogu must maailmast “põgeneda” ja mitte mõelda kõigele sellele, mis mind rõhuvad. Mõlemad variandid on võrdväärsed.
See ei ole okei, kui sa pühendad 100% oma ajast ainult oma lastele. Teinekord on see äärmiselt kasulik, kui sa lased neil omaette toimetada. Ja on täiesti okei kasutada seda aega, kui su lapsed õnnelikult mängivad ja ei vaja sind, et teha kas tööd, lisada midagi poenimekirja, et olla nende jaoks olemas pärastpoole, kui nad sind ka päriselt vajavad.
Kas sind on kunagi teised vanemad sinu kasvatusmeetodite eest halvustanud? Mis juhtus? Kuidas sa selle olukorraga toime tulid?
