Anna märku, et oled lapse jaoks olemas. Konkreetse lapsega suheldes pühendu talle: vaata lapsele silma, muuda hääletooni. Kükita tema kõrgusele, anna märku, et oled tema jaoks olemas. Siis laps räägib sinuga!

Pane iga laps eri ajal magama. Leppige mehega kokku, et õhtuprotseduuridel juhendate lapsi ükshaaval. Pühenda igale lapsele kasvõi viis minutit, olgu see siis eraldi laul või jutt või soov. Ütle unesoov igaühele eraldi, nimeta igaüht nimepidi.

Tähelepanu jagamine ei ole ainult ema projekt. Ema saab igale lapsele aega leida, kui isa on toeks, ja vastupidi. Tasub mehega arutada, kuidas pakkuda igale lapsele võimalust olla kahekesi nii ühe kui teise vanemaga. Heli ja Triin räägivad oma meestest ainult ülivõrdes. Aga selge see, et kui isa ei soovi osaleda, on see kõik emale sada ­korda ­raskem.

Pühendu lapsele ajal, kui viid teda hommikul lasteaeda ja õhtul koju tood. Triin ütleb, et jätab teadlikult pisipoja tütarde hoida, kui läheb Lauritsale lasteaeda järele. “Autosõit ei ole küll pikk, aga see on meie kahe aeg. Paneme rahulikult lasteaias riidesse, ajame autos juttu.”

Kasuta ühe lapse uneaega teisega tegelemiseks. Beebi esimesel pooleteisel eluaastal saab elu nii korraldada, et kui üks laps magab, pühendud teisele. Heli sõnul on ta lähestikku sündinud laste puhul nii ka teinud, kuigi tunnistab, et see oli omajagu kurnav. “Sul ei ole sageli aega isegi segamatult tassi kohvi nautida. Aga kunagi tulevikus saad selle kõik kuhjaga tagasi,” on Heli veendunud.

Ka trenni puhul kasuta viimise-­toomise aega, nagu mistahes aega, kui oled autos lapsega kahekesi. Kui mitme lapsega autosõit võib olla päris piinarikas, siis lapsega kahekesi on teisiti. Õhuta last rääkima ja räägi ka ise oma päevast, kuula teda ja ole avatud.

Käi lapsega kahekesi teatris, kinos, kasvõi poes. Triin ütleb, et vanem tütar igatseb väga temaga kahekesi poodi minna, kui aga õde ka kaasa võetakse, siis võib öelda, et ei tahagi tulla. “Ta ei tahagi tegelikult poodi, vaid minuga ­kahekesi olla.”

Kaasa lapsi kodustesse askeldustesse ühekaupa. Näiteks kutsu ainult üks laps endaga koos kooki küpsetama. Kõiki see ehk väga ei huvitagi ja sul on ka endal lihtsam juhendada.

Tee tähelepanuaudit. Igas peres on lapsi, kes saavad paratamatult rohkem aega. Tihti on esmasündinu nautinud mõne aasta jagamatut tähelepanu. Samuti kaasavad ema-isa vanemat last rohkem oma tegemistesse, sest temaga saab teha “täiskasvanute” asju. Kõige noorem jälle on kõige abitum. Mõni laps pälvib tähelepanu oma nõudliku loomu, erivajaduse või isegi armukadedusega. Jälgi olukorda ja suuna tähelepanu teravik lapsele, kes seda muidu ei saaks.

Korralda ema-tütre ja isa-poja tegevusi. Heli näiteks käis koos Annabeliga kodukandis keraamikatöökojas emade-tütarde meisterdamisõhtul, et teha koos midagi, mis tütrele meeldib. Samamoodi võiks vahel saata ühe poisi korraga isaga kaasa. Eriti põnev on, kui isa kaasab tütre enda töödesse ja ema juhendab poisse.

Võta üks laps töö­sõidule kaasa. Heli kiidab, et tema laste superisa ei pea paljuks tööle kaasa võtta mõlemat poissi või isegi kõiki kolme. Näiteks kui ehitusel, kuhu tal on vaja sõita, saab sel päeval vaadata ägedat asfaldi­masinat. Tavaline komandeering on lastekarjaga mõeldamatu, seevastu hõredama ajakavaga ametireis suurema lapsega kahekesi võib kujuneda igati vahvaks ja ka kolleegid vaatavad seda hea pilguga. Järgmine kord saab kaasa järgmine laps.

Planeeri eraldi ka suuri asju. Lasterikka pere töötaval emal on igapäevaselt igale lapsele 20 minutit privaataega leida tihti raskem kui nädala­lõpul ühe lapsega paariks tunniks jalutama minna. Kui majanduslikult võimalik, võiks vahepeal planeerida isegi ühe lapsega koos reisimist.

Artikkel ilmus ajakirjas Pere ja Kodu