5 lauset, millega vanemad tahtmatult oma tütarde enesekindlust tapavad
Saame aidata oma lastel enesekindlust õppida läbi teiste ja enda austamise ning heade asjade väärtustamise kaudu. Ometigi, mõnikord teeme lastele neid enda arust kiites, hoopis halba. Siin on mõned laused, mida tasuks oma tütardega suheldes vältida.
"Ma arvan, et sa meeldid sellele poisile!"
Poisid on toredad, lausa imelised! Aga see, kuidas suhtume poistepoolsesse tähelepanusse oma tütre suhtes, ei pruugi alati hästi mõjuda. Tüdruk ei tohiks end kunagi tunda just selle pärast rohkem väärtuslikuna, kui ta mõnele poisile meeldib, sest ühel hetkel, kui midagi nihu läheb ja nimetatud poisile enam sinu tütar nii väga ei meeldigi, on kahju tehtud. Sa panid tema enesehinnangu sõltuma sellest, kas ta meeldib mõnele teisele inimesele. Peamine on ju aga see, et ta õpks end hindama sellest lähtuvalt, kes ta ise on, mitte sellest lähtuvalt, kellele ta sümpaatne on.
Selle asemel, et oma tütrele varakult kindlat peigmeest pähe määrida, sest noored käsikäes jalutavad paarikesed on nii armsad, julgusta teda suhtlema erinevate poistega (ja tüdrukutega). Noored neiud peavad suhtlema paljude erinevate inimestega, et mõista, kes nende ümber on siiras ja neid päriselt väärt ning kellega koos olles ta tunneb, et inimene teda austab.
Esimesed armumised ja poisid mõjutavad tüdrukuid juba päris varases eas. Ometigi, varateismelised pole tihti päris suheteks vaimselt piisavalt küpsed ja suure tõenäosusega saavad nad haiget, kui liiga varakult end ühele inimesele pühendavad. Su tütre murtud süda murrab kindlasti ka sinu oma. Aga ära hoida sa seda muidugi ei saa. Saad olla talle toeks ja aidata tal mõista, et tema väärtus sellpärast, et noorte suhe purunes, ei kahane. Aita oma tütrel arendada oma hobisid, mis teda arendavad, et tema mõtted ainult poiste ümber ei keerleks. Tüdruk, kes on enesekindel ja põneva eluga, ei leiagi suure tõenäosusega mõne jobukaku jaoks aega ega huvi.
"Sa oled lihtsalt nii ilus (või mõni muu nii-võrre)"
Pole tüdrukut, kellele ei meeldiks, kui teda ilusaks kutsutakse. Probleem tekib aga siis, kui sinu pisitüdruk hakkab endas väärtustama ainult ühte nimetatud omadust. Ühel hetkel hakkab ta end võrdlema teiste neidudega ja siis on ebakindlus kiire tekkima. Pigem kiida oma tütart tema kooli või kooliväliste tegemistega seotud pingutuste ja saavutuste eest.
Stanfordi ülikooli professor, Carol Dweck on avastanud, et lapsed, keda kiidetakse enam selle eest, et nad palju pingutavad ja alati endadst parima annavad, saavad erinevates testides ja koolitöödes kõrgemaid tulemusi, kui lapsed, keda "targaks" kiidetakse. Dweck leiab, et laste taevani kiitmisest pole kasu, kui nende pingutamist ei märgata. Kui lapsed tunnevad, et neid väärtustatakse ainult tulemuste või mingisuguste väliste omaduste pärast, tapab see loomuliku himu õppida.
"Aga ma ütlesin sulle nii!"
Meile kõigile meeldib, kui meil on õigus ja emadena me ju teame, et me, noh, me ju teame asju! Aga vahetevahel on parem on suu lihtsalt kinni hoida ja lasta meie tütretel ise omi järeldusi teha, oma vigadest õppida. Kellelegi ei meeldi näägutajad! Kui sa ei lase oma tütrel ise enda eest otsustada, siis ei tee ta seda ka täiskasvanuna.
Huumorist ja kirjanik Erma Bombeck on öelnud: „Ma armastan oma ema kõikide nende kordade eest, kui ta mulle mitte midagi ei öelnud, kuigi tal oli selleks igasugune õigus. Nüüd selle üle mõeldes, võis see talle päris raske olla, kuid see andis mulle võimaluse ise oma tee leida, areneda. Ma armastan teda kõikide tema väärtuste eest, aga eriti selle eest, et ma ei pidanud kunagi kuulma, et „ma ju ütlesin sulle!“
"Kas sa tõesti sööd s e l l e ära?"
Kui sul on pontsu laps ja ka ise oled oma kaaluga pidevas võitluses ning pidevalt räägid nii enda kui lapse kaalust, siis see, kui palju lapse elu toitumise ja kaalulangetamise ümber tänu sinu "suunavatele" ütlemistele keerleb, võib kogu tema minapildi aastateks segi pöörata. Hoolimata sellest, missugune on sinu lapse tegelik kaal tulevikus, võib ta end terve elu tunda kui „see paks laps“.
Selle asemel, et oma kodus pidevalt kehakaalu ja toidu üle arutleda viska lihtsalt oma majast rämpstoit minema ja kuhja selle asemel koju tervislikku toitu. Ärge jahvatege kogu aeg sellest, kui halb on söömine vaid valmistage koos põnevaid tervislikke toite. Käige perega ühiselt matkadel ja rattasõitudel, muutke liikuv elustiil loomulikuks. Kuid asju tehes, mitte üksnes sellest rääkidas, mida peaks tegema. Nii saavutate oma koju tervisliku, aga stressivaba õhkkonna ja lapsel ei kujunegi harjumust rämpstoitu tarbida ega emotsionaalsest hüljatusetundest või igavusest süüa.
"Sa ei saanud hakkama."
Vaevalt, et vanemad oma lastele just seda lauset sõnasõnalt ütlevad, aga me teeme seda - teiste sõnade ja oma reaktsioonidega. „Sa oleksid võinud paremini teha.“ „Su sõber sai palju paremini hakkama,“ jne. Me võime oma rahulolematust väljendada ka hukkamõistva kulmutõstega ja kehakeelega. Lapsed saavad aru.
Hukkamõistu asemel anna oma lapsele võimalus teinekord paremini hakkama saada. See kasvatab lapses eneseusku ja sooritusvõimet.
Menukirjanik J.K Rowling on öelnud: „Läbikukkumine on paratamatus. Läbikukkumised õpetavad meid teinekord paremini tegutsema ja edu saavutama. Inimene, kes pole oma tegemistes kordagi läbi kukkunud – pole elanud.“
