Allar Raja: „Enne lapse sündi poleks ma arvanud, et olen valmis investeerima talle nii palju aega!“

“Ma ei oleks arvanud, et olen valmis investeerima talle nii palju aega teiste tegevuste arvelt. Oma prioriteedid olen selgelt ümber hinnanud,” ütleb tütre isa Allar Raja.

Endale üllatuseks avastas Allar tütre beebiajal, et oma beebi nutt on kõrvadele nagu muusika, oma beebi kaka lõhnab nagu lill ja üle kõige meeldib talle vaadata oma magavat beebit. Iga grimass ja emotsioon, mida beebi laseb välja paista, on uus, tore ja teeb palju rõõmu. 

“Mulle meeldib lugeda teiste mõtteid isa ja lapse suhetest ja mõttemaailma muutumisest uues rollis. Alati tõstab tuju ka mõni naljakas link ja tuleb kasuks mõni hea nõuanne näiteks selle kohta, kuidas tagada lapsele tulevik, investeerides nii, et inflatsioon lapsele kogutud raha ära ei sööks.”

Beebi sai ruttu ja loomulikult oluliseks osaliseks noore pere igapäevaelus ning dikteeris suures osas pere plaane. “Ajakava planeerida on keerulisem,” tunnistab mees. “Kui ikka kolm ööd järjest on möödunud lünklikuma unega, vähendab see ka päevast produktiivsust.” Samas on see andnud võimaluse aega efektiivsemalt planeerida, et oma naist paremini mõista ja toetada.

“Emaks saades on Kerstinist saanud veelgi tõelisem naine,” hindab Allar abikaasat, kes enne lapse sündi tegutses avalike suhete valdkonnas. “Ta on enesekindlam, otsustusvõimelisem ja minu silmis veelgi ilusam!”

“Isaks olla on päriselt ka äge! Kui oma pere tekib, saavad selle vajadused kõige olulisemaks. Ja meie suhe naisega muutus samuti veel paremaks,” kiidab ette­võtjast isa Henri Sool.

“Rõõm sellest, kui laps on terve ja uusi asju õpib, ühised pudrusöömishommikud…” loetleb Henri pereelu väikseid, aga väga olulisi asju. Ta võiks isegi naise asemel lapse­hoolduspuhkusel olla, kuid arvab, et riiklikus plaanis peaks see olema emadele-isadele vabatahtlik ning vabalt valitud mahus – sundides ei saa kellestki paremat vanemat.

Nende peres käib praegu isa siiski ametis, on Pere­auto juhatuse liige, kuid teeb ka hommikused toimetused lapsega. Kahekesi tegutsedes annavad nad emmele selle nii vajaliku tunnikese, et rahulikult puhata. Kui hommikupuder tehtud ja söödud, hakkab taas ema vahetus.

“Paljudel naistel on keeruline lapsest lahti lasta, kasvõi korraks, et ise puhata ja ennast koguda,” arutleb kahe lapse isa, purjetaja Mihkel Kosk.

“Siin peab mees tugevalt appi tulema. Oleks hea, kui isa saaks esimese poolteise aasta jooksul rohkem võimalusi tasustatud või isegi tasustamata lisa­puhkusteks, et emale mahti anda. Aga mitte selleks, et ema peaks töötama. Laps on ainult korraks beebi, siis juba võtab naise või läheb mehele.”

 “Naised on beebiteemadel üsna emotsionaalsed,” arvab ta. “Meestel on see teemakäsitlus natuke konkreetsem ja lihtsam.”

Koos oma laste sünniga tuli Mihklil oskus hinnata panust, mida nõuab laste kasvatamine. “Sellest ka suur tänu ja austus oma vanemate vastu. Ja eriti suur tänu, et nad nüüd ka minu lapsed vastu võtavad ja neid hoiavad,” ütleb mees.

Isaks olles on kõige raskem aja planeerimine ja magamatus. “Uni on ikka defitsiit. Raske on harjuda, kui oled pikalt elanud omas mugavustsoonis ja siis äkki keegi karjub su peale ning nõuab oma. Lapse esimese eluaasta jooksul pole suhte jaoks enam nii palju aega, uni tundub kuidagi olulisem. Kuid kui tekib võimalus, siis ei oska seda õnne hoomatagi ja taaskohtumine on ilus!”