Meil on päris palju täiskasvanuid, kelle võimed rahaga ümberkäimisel on lapse tasemel. Kujutate siis ette olukorda, kus Mari ja Jüri, vaatavad õhtul telekat, õlled näpus. Võib olla on veel parajasti kuuseis selline, et viimase raha eest ongi need pudelid näppu ostetud. Teises toas kisavad kaks last, kes võib olla pole siiani näinud sentigi nendest lasterahadest, mis riik on nende toetuseks maksnud ja elavad vaid sotsiaalabi toidust ja riietest.

Õlled näpus

Siis tuleb telekast see reklaam. Mis te arvate, mis on esimene mõte Mari ja Jüri peas? Ma arvan, et ma ei pea seda siia väljagi üldse kirjutama. Keegi ei mõtle sellele, kuidas need Aadu, Peedu ja Uudu pärast edasi kasvavad või mis tingimustes elavad. Peamine on ju see, et me saame kuus 300 euri niisama juurde! Ja haigekassa on ka emal olemas, sest kolmelapselise perena saab ju ravikindlustuse kodune ema. 

Ma pole üldse toetuste vastu. Ka meie pere eelarvele tuleb see summa kasuks, aga kas peab rõhuma kolmelapseliseks saamise juures põhihüvena lisatoetust? Selliste reklaamidega paralleelselt peaks käima juhtumikirjeldused, kus lapsed on näljas, hoolitsemata, teismeeas näitavad oma kasvatamatust jne. Ühesõnaga tagajärgi, mis võivad tekkida, kui vaid raha ajendil tegutsetakse! Kuigi ilmselt neile, kes selle toetuse põhjal oma väikse "tootlusettevõtte" püsti panevad, need tagajärjed ei huvitagi. 

Kui ma olin väike plika, siis ma alati unistasin, et mul võiks olla tulevikus neli last - kaks enne ja kaks kunagi hiljem. See mõte oli täiesti kaalumisel kuniks kolmas oli kuskil paari kuu vanune. Siis arutasime mehega päris põhjalikult läbi, kas ja millal. Ma tegin ka endas päris sügava analüüsi, et mida ma tegelikult järgneva viie aasta jooksul ära tahan teha ja leidsime ühiselt, et neljas laps ei ole see, mis sinna kuuluma peaks. Ilmselt ei kuulu see ka mu järgneva kümne aasta plaani (mis juba vanuse tõttu välistab, et ma kunagi neljanda lapse saada võiks).

Ebavõrdsus laste vahel

Kui algul oli see minu jaoks nagu iga teine reklaam, siis praeguseks vahetan ma juba kanalit, kui see jälle pihta hakkab. Tõsiselt? Miks me ei reklaami tulevat automaksu või mis iganes muud seaduse muudatust nii järjepidevalt? Miks peab üht seaduse muudatust reklaamima söögi alla ja peale. Nagu hakkaks paradiis kuskilt nurga tagant saabuma, sest tuleb lisa 300 eurot perre. Ma ei ütle, et sellest summast ei oleks meile kasu. Kindlasti on. Sest nagu mees esialgu arvas, siis riik nägi, et meil oleks vaja maja ehitusega veidi kiiremini edasi minna ja hakkab nüüd toetust maksma. 

Õige ta ongi, sest täpselt sinna me selle raha kavatseme suunata. Aga see, et lapsed seda näevad ja kuulevad ja üritavad kuidagi mõista, ongi üks põhjustest, miks see reklaam mind häirib. Nad ei mõista raha väärtust veel nii palju, kui vaja oleks. Vaja selleks, et aru saada, et see lisa 300 eurot, mis me suvest saama hakkame ei ole midagi nii väga suur summa, võrreldes summadega, mis nagunii kuluvad igakuiselt nende kasvatamisele ja nende eest hoolitsemisele. Nende jaoks on see lihtsalt üks väga suur summa, mida me suvest saama hakkame. 

Muidugi on hea, kui lapsed hakkavadki läbi mu selgituste (mis nende reklaamidega paralleelselt jooksma hakkavad) paremini mõistma raha väärtust ja suurust, aga ma arvan, et üks nii väike laps ei pea teadma numbri täpsusega, kui palju mingit toetust perele laekub, kui palju keegi palka saab või kui palju on perel pangakontol raha.

Raha tegelik väärtus

Ärge nüüd valesti aru saage. Laps peab mõistma raha väärtust, aga seda saab õpetada mitmel muul moel, kui arusaamisega, et kui me kolmanda lapse saame, siis hakkab raha voolama ojadena. Lisame siia veel fakti, et see 300 eurot on eri peredes erineva osakaaluga pere eelarves ja ka lapsed hakkavad omavahel rääkima. Mõni laps saabki selle 300 eurot (või 1/3 sellest) niisama endale, aga ülejäänud 95% vanemaid peavad kodus selgitama, et miks nende peres see võimalik pole. 

Kui mu lapsed oleks vanemad, võib olla juba 10-12 aasta vanused, siis saaks selle reklaami põhjal nendega juba päris korraliku eelarve analüüsi teha, kuhu raha läheb ja kui suures koguses ning kuivõrd see lisa 300 eurot elukvaliteeti tegelikult muutma hakkab või kuhu seda kõige mõistlikum oleks paigutada. Aga hetkel ma seda veel ei tee ja mõtlen veidi paremaid seletusi välja selle reklaami kohta. Eelkõige, kuidas see reklaam ei näita seda, mida tegelikult näitama peaks. Seda, et kolme lapse saamiseks on sada muud põhjust, kui mingi toetuse kasv või muud lastearvu kasvuga kaasnevad hüved riigi/omavalitsuse poolt.