Kohtunik oli öelnud, et mis kasvataja see isa on, aga õnneks kaasistujad ütlesid, et isa on tihti parem kui ema. Meie peres jäid emale minu õde ja minu väike vend. Nii me siis läksime isaga kahekesi uude ellu.
Isaga elades tegin endale hommikul süüa, panin ennast riidesse ja läksin kooli, kuid samas teadsin, et isa on alati minu kõrval, isegi kui teda füüsiliselt hetkel kohal ei ole. Teadsin, et pean olema hea laps. Nii ma kasvasin isa toel. Isa tegi palju tööd ja oma lapsepõlves ei tundnud ma kunagi millestki puudust. Isa ei keelanud mind kunagi. Sain teha kõike, mida tahtsin, kuid ma teadsin, et ta hoiab mul silma peal ja tahtsin, et ta tunneks minu üle ainult uhkust.
Kui olin pisut suuremaks kasvanud, siis andis isa mulle igal hommikul päeva raha, mille eest pidin poest süüa ostma ja õhtul, kui isa töölt tuli, oli minul soe toit laual. Nii olid minule juba lapsena selged nii koristamine, toidutegemine kui ka kodu hoidmine.
Tänutundega oma isale mõeldes,
Aime

Hea lugeja, toome isadepäeva raames sinuni Pere ja lapse ning Perekeskuse Sina ja Mina Eesti isade lugude sarjas Eesti inimeste lood isaks olemise teemal.

Kirjuta ka sina oma lugu:

  • teistele äratundmiseks,
  • tulevastele emadele — isadele kingituseks,
  • enda isa meenutamiseks,
  • isa rolli olulisusele tähelepanu juhtimiseks — isadepäeval täname isasid selle eest, et nad oma pere jaoks olemas on.

Lugu palun saata aadressile perejalaps@delfi.ee, märkides juurde, kas võime kasutada avaldamisel Sinu eesnime või soovid kirjutada anonüümselt.

Kogume üheskoos lugusid isaks olemisest!