EESTI ISADE LOOD: Tüdruk peab iseseisev olema

Olin umbes seitsmenda klassi tüdruk ja koolis oli pidu. Maakohas oli siis kombeks, et ka vanemad olid peol ja tantsisid samuti. Sel ajal osati seitsmendas klassis sammudega tantsida, nii oli koolis ette nähtud.

Tuli daamide valik ja mina palusin isa tantsima... Oli valss ja isa tegi sellised paar sammu kõrvuti astumise tantsu ajal. Ma ei olnud seda kunagi varem näinud. Hiljem selgus, et see kuulubki vanema valsi juurde. Kui uhke ma siis olin, et isa sellise ilusa tantsu minuga tegi. Tundsin, et tema oli ka uhke. Ta võttis minusuguse plikatirtsuga tantsimist tõsiselt!

Teinekord jälle, kui end jälle peole sättisin (olin ikka paadunud peolkäija, andis isa mulle piletiraha. Sugulased oli kõrval ja ütlesid, et mis sa annad, küll kavalerid teevad pileti välja. Isa vastus oli, et tüdruk peab iseseisev olema.

Need on paar väikest näidet, kuidas minu isa minus kui naisterahvas endasse uskumist kasvatas, endast lugupidamist ja ennast hinnata oskamist sisendas. Isa ei ole enam juba aastaid ja ise olen ka juba üle kuukümne. Kuid soojad mäelstused on jäänud.

Anne