Ema pihtimus: "Enne öist uinumist soovisin olla surnud – siis ei peakski ärkama ja saaks lõpuks puhata."
"Käisin tööl, tõttasin koju, vaevu jõudnud riidest lahti võtta, kui tormasin kööki perele süüa tegema. Mäletan ennast õhtust õhtusse kartuleid koorimas."
Katrin (35) on kolme lapse ema. Tal on tore pere ja näiliselt kõik justkui parimas korras, kuid ometi maandus ta tõsisesse depressiooni, millele andis hoogu kodune tipsutamine. Kuuleme ta enda suust, kuidas asi niikaugele jõudis...
Mulle ja mu mehele oli esiklapse sünd kümme aastat tagasi senise elu kõrgpunkt. Tohutu emotsionaalne laeng, mida võiks võrrelda mõne narkootilise aine mitmeid kuid kestva mõjuga. Kui Johannes oli umbes kahene, hakkas uim haihtuma.
Mõlemad mehega tundsime, et meie ellu oleks vaja uuesti värskendust, narkootilist hoogu. Sündis teinegi laps, kes kinnitas meile taas, et beebid on ühed imelised tegelased. Väike Luukas magas hästi ja sõi tublisti, ent millalgi kolmanda elukuu paiku tekkis ta põsele leemendav atoopilise dermatiidi laiguke – nagu lahtine haav, mis vastu patja hõõrudes valu teeb. Varsti oli tal karedaid sügelevaid piirkondi kogu kehal.
Kolmas laps sündis pisut enneaegsena ja üsnagi väikse sünnikaaluga, kuid õnneks füüsiliselt tervena. Konnapojake vajas minu lähedust. Tütreke magas öösiti sageli minu rinnal.
Minus idanes sünnitusjärgne depressioon. Ma ei nutnud, ei tülitsenud mehega, kuid öösiti vahetult enne uinumist, järgmise äratuse hirmus, soovinuks, et oleksin surnud – siis ei peakski ärkama ja saaks lõpuks puhata. Mõned korrad püüdsin mehele rääkida, et olen väga väsinud. Tema vaid naeratas ja ütles, et pea vastu. Minus polnud jõudu, et mingit tööjaotuse või puhkamise plaani välja mõelda. Liina aga oli väga klammerduv, isegi pooleteiseaastasena vedasin teda seljas igale poole kaasa.
Hiljem, kui lapsed lasteaias käisid, mängisin justkui kuulimängu, kus kolm ringiveerevat tegelast on vaja saada pessa ehk autosse. Töölt koju tulles vahetasin jooksu pealt riided, panin õhtusöögi potid-pannid tulele ning kamandasin Johannese koolitööd tegema. Möödaminnes valasin endale esimese klaasi valget veini...
Loe pikka ja siirast pihtimust värskest numbrist!
