Mis sest, et peres kasvab üheksa last, ikka on aega aasal lauldes kepselda – see on vaid üks näide ulmelisest perepildist, mille kuvas meile omal ajal “Nukitsamehe” film. Lastest unistades oleme kantud pigem romantilisest tuleviku­nägemusest, kujutlemata endale magamata öid, piiratud liikumis­vabadust ning kõige vähem veel lagunevat suhet. Elu kipub aga unistustest lahknema, mõnikord on kontrast sama suur kui ette­kujutus “Mona Lisa” maalist ja tegelik “Mona Lisa” Louvre’i seinal, veidi suurem kui postkaart.

Selle ajakirja lugejana oled sellise reaalsusega ilmselt juba kohtunud:­ märganud, kuidas su mõnus partner moondub iga päevaga üha enam emmeks või issiks. Flirtivad sõnumid on asendunud küsimusega: “Kas beebitoitu tõid?” Musid ja kallid kuuluvad nüüd peaasjalikult uuele, pehmele, piima järele lõhnavale ilmakodanikule. Teie omavahelised tähelepanužestid on asendunud käeviipega: sinu kord!

Õhtul, kui mees töölt laekub, on naine teda ootamas seksikas pesus? – Nali! Seda juhtub ainult unistustes, kui sa unistamisekski juba liiga väsinud pole. Hea, kui naisel on aega mehele otsagi vaadata, sest teda huvitab oluliselt rohkem see, kas lapsel on mähe täis või mitte. Teist on saanud lapsevanemad! Te olete valdavalt väsinud, rutiinist puretud, teie endi vajadused oma aja, tähelepanu, helluse ja läheduse järele võivad olla lootusetult täitmata nagu kaev Sahara kõrbes. Ja mida kauem see kaev veeta püsib, seda võimatum näib olukorda muuta…

Ei, lapsed ei põhjusta paarisuhte­probleeme ega algata ka lahku­minekuid. Küll aga võib nende sünd ja seeläbi tekkiv aja- ja tähelepanusurve võimendada ebakõlasid, mille kasvupotentsiaal on teie suhtes kogu aeg olemas olnud. Aga: teie olukorras pole midagi sellist, millega küps täiskasvanu toime ei tuleks. Juhul kui ta on ikka küps – ja ma pean siinkohal silmas pigem emotsionaalset kui vanuselist küpsust.

Loe Pere ja Kodust, kuidas hoida suhet ajal, kui lapsed on pisikesed. 

Jaga
Kommentaarid