Foorumite ja beebigruppide emmed — millised nad tegelikult on
Ühel või teisel hetkel avastad sa tõenäoliselt, et sa ei olegi esimene ja ka mitte ainukene rase naine siin maamuna peal ja hakkad tundma huvi selle vastu, et millised küll need teised olla võiksid? Avastad õige pea, et internet kubiseb erinevatest beebigruppidest. Vali ainult enda jaoks sobivaim!
Olles leidnud enda jaoks meeldiva oled sa ilmselt valmis sisenema ühtsesse naiskonda, kus omavahel arutatakse raseduse ( ning hiljem ka emaduse) ilusamaid ja valusamaid tahke, ning hoitakse teineteisele pöialt ja pakutakse tuge.
Ma ei taha su vastu karm olla, aga enamikes beebigruppides kehtib kaks reeglit :
1) Kõik arvavad, et just neil on õigus
2) Mitte kellelgi ei ole lõplikult õigus.
Ning juhul kui sa kuulud samasse kategooriasse nagu mina, ehk siis oled inimene kes otsustab paljuski teiste üle nende kirjakeele üle, siis jäta endale meelde :
see on internet ja seal tohib kirjutada kuidas tahes!
Mitte, et sellel nüüd tõepõhi oleks, aga kui ma juba viiesajaseitsmekümne neljakümneviiendat korda parandasin kellegi mõtetu mõttetuks, tegematta tegemataks, käjja käiaks, siis sain ma aru, et kui ma tahaks teisi keeleliselt harida, tuleks mul minna ülikooli filoloogiat õppima. Kuni ma seda teinud pole, võin ma lihtsalt silmad kinni katta ja teha nägu, et ma ei näe paljude eesti keele õpetajate tegemata jäänud tööd ( või on tegu lihtsalt inimestega, kes eelistasid eesti keele tundidest poppi panna)
Siinkohal on aga juba eos paslik selgeks teha milliseid tüpaaže beebigruppides kohata võib :
siiami kaksik : Naine, kes jagab mõtteliselt oma lapsega sama keha ning ei väsi rääkimast kuidas "meil" on 2 kikut, "me" juba vaikselt õpime roomama, "me" kakame kolm korda päevas ja "me" oleme juba kuus kuud vanad.
Doktorikraadiga emme : Naine, kes on absoluutselt iga lapsi ja rasedust puudutava aspekti kohta lugenud mitu teaduslikku artiklit ja uuringut, mis kusjuures toetavad kõik just tema seisukohti. Paraku ei suuda ta pea kunagi neid artikleid ega uuringuid üles leida, et ka teistele näidata. Aga see ei omagi tähtsust, sest kes julgeks temas kahelda ja õnneks on ta piisavalt lahke, et alati ka neid teaduslikult tõestatud fakte ka teistega jagada!
Nostalgiaemme : Naine, kes kasutab pea igas arutelus lauset „ No aga vanasti ju tehti nii". Lisaks siis juurde ka „ No aga nõukaajal ju seda või seda polnud", „ Mind kasvatati küll nii".
Tuleb küll välja tuua asjaolu, et nõukaajal oli ka vaba internetikasutus vaid helesinine unistus, seega soovitaks autentsuse mõttes neil naistel loobuda arvuti kasutamisest ja hakata oma mõtteavaldusi edastama näiteks kirjatuvidega ning üritada poes tasuda kupongidega. Sest nõukaajal ju tehti nii.
Humanist: Naine, kes leiab, et lapse keelamine ja piiride seadmine võib lapse õnnetuks teha. Teda on lihtne ära tunda : keegi lööb teie lapsele kiviga pähe ja tolle lapse ema naeratab ja ütleb „ Ta ju ainult kogemata mänguhoos". Lapse paariaastaseks saades on ta kolinud beebigruppidest perekooli ja loob meeleheitlikult teemasid " Kuidas ohjeldada metsikut last?"
Radikaal: Naine, kes on otsustanud, et absoluutselt kõik see, mida ema sisetunne ütleb, on kurjast ja jälgib kõiki rasedatele antud soovitusi täie tõsidusega. Raseduse ajal mõõdab ta vannivett vähemalt nelja erineva termomeetriga ja nõuab spaas agaralt saunatemperatuuri alandamist. Külmikus leiduva kala saadab ta laboratooriumisse testimisele ja kassi annab ära. Lapse sündides viskab ta kodust välja nii teleka kui ka arvuti ja raadio, kartes et need teevad ta lapsele ajupesu. Mikrolaineahju pole tal kunagi olnud, sest see on nii ohtlik. Tulevikus on ta lapsed sõbratud, sest ta leiab, et vaba aeg tuleks veeta vanematega või eraõpetaja käe all, mitte sõpradega "mõttetult hängides"
Arvamusliider: Naine, kes arvab, et kuna tema ei söö piimatooteid, siis ei kavatse ta neid ka lapsele osta. Ühtlasi ei lase ta oma lapsel ühtki uut toitu maitsta kuna „ Ah, issand, see sulle kindlasti ei maitse, see on nii väka". Ta elab üsna kuulikindlas mullis nimega " minu arvamus ja vale arvamus", mis tähendab seda, et iga kord kui keegi julgeb ta tõekspidamistes kahelda, peab ta kiiremas korras seadma sammud apteeki palderjani järele.
SOS ema: Naine, kes oskab nii ennast kui kõiki teisi, pluss nende lapsi, diagnoosida vaid ühe sümptomi teadmisel ja mõistagi läbi interneti! Kui ta kaheteistkümnendal rasedusnädalal veel liigutusi ei tunne helistab ta läbi kõik ämmaemandad, ning kui need ta paanikale järgi ei anna, läheb ka kohale EMOsse.
Kui keegi peaks kuskil kirjutama, et ta köhatas päeval korra või tundis kerget pistmist siis tunneb arstitädi kohe muret, et ega ei peaks äkki kiirabisse helistama või vähemalt hakkama kohe-kohe köhasiirupit manustama.
Kui see naine aga oma lapsega väljas olles näeb mõnda teist last aevastamas, siis peseb ta koju jõudes nii enda kui oma lapse 5x ära ja tõenäoliselt viib kõik neil seljas olnud riided keemilisse puhastusse. Lisaks panevad nad ka palaval suvepäeval oma lapsele igaks juhuks selga kolm kampsunit+tõmbavad vihmakile üle vankri ( sest äkkkkki tuleb kuskilt pisike tuuleiil).
Lastevihkajate jaoks on taolised emad aga ainus aksepteeritav emagrupp, sest nad lihtsalt ei käi oma lastega üheski avalikus kohas.
Võistlushimulised emad: Neid on tegelikult lausa kaks kategooriat :
1) Emmed, kes leiavad, et just nende lapsed peaksid osa võtma igast lastele suunatud fotokonkursist. No ja tegelikult ka loodus, arhitektuuri-või misiganes fotokonkursist. Tihtipeale laevad nad ülesse pildid, mis meenutavad rohkem mõistatust „ Otsi pimedalt ja häguselt pildilt ülese minu erakordne laps". Aga kuna neile ilmselt väga mõistatused meeldivad, siis jagavad nad seda pilti tunnis 3x enda facebooki seinal ja ähvardavad surmaga sõbrannasid, kui nemad tema pilti ei laigi ega edasi ei jaga.
2) Naised, kes tahavad ennast või oma last alati teistega võrrelda. Raseduse veedavad nad paaniliselt teiste "parameetreid" uurides ja tundes uhkust kui on kellestki vähem juurde võtnud või omavad paremat enesetunnet. Kui keegi, kelle tähtaeg on temast hiljem, peaks enne teda sünnitama, hakkab ta vihaselt mööda toompea treppe üles-alla vantsima ja liitrite kaupa nõmmliivateed sisse jooma lootuses, et seljatab vähemalt teised, kes kohe on sünnitama hakkamas.
Lapse sündides viivad nad oma võistlushimu üle lapsele ehk siis kui mõni nende tuttavate lastest peaks hakkama roomama kuuekuuselt ja nende laps veel seda ei tee, siis nad :
a) seavad lapsele üles treeninglaagri
b) loevad läbi kogu interneti ja natukene rohkemgi, et saada aru miks just nende laps nii "aeglane" on
Zen emmed : Naised, kes lasevad asjadel lihtsalt juhtuda ja olla. Venitusarmid? Mis seal ikka - uhkusega teenitud triibud. 25 kg juurde võetud - ongi rohkem, mida mehel kallistada.
Laps kukkus? Pole hullu, natuke kisab, aga tundub, et saab asjast üle. Laps toppis endale liiva suhu? Noh, jah, anname aga vett peale ja parem ikka kui koeras*tt. Laps karjub keset kaubanduskeskust? Vihased pilgud? Noh, mis teha, küll ta lõpuks väsib ja vait jääb.
Kõige mugavam tüüp kellega suhelda, sest nad ei viitsi tavaliselt vaidlustesse laskuda, sest neid lihtsalt ei huvita need paanikaosakonnad, mille on korraldanud kas SOS ema või näiteks Radikaal.
Sotsiaalmeedia printsessid : Kogu rasedust puudutav info tuleneb neil just beebigruppidest ja ega nad eriti ei teagi, mis nende olemasolevad lapsed teevad. Nad lihtsalt on kogu aeg facebookis ja refreshivad meeleheitlikult oma uudistevoogu lootuses, et nende sõpruskonnas juhtub midagi põhjapanevalt huvitavat. Tavaliselt ei juhtu. Seega laevad nad lihtsalt igapäevaselt üles vähemalt 3 pilti oma lapsest, 4 selfiet ja paar sügavmõttelist aforismi. Kui mees koju jõuab, siis ulatavad lapse mehele sõnadega „ Issand, ma olen niiii väsinud, viitsid tegele meie kullatükiga veidi, ma tahaks natukene aega iseendale arvutis nüüd."
Emaks olemisest kirjutan rohkem oma blogis. Vaata SIIT
Ja kui beebigruppide kohta midagi lisada soovid, siis te seda SIIN
