Geeniuuring: erineva geneetilise taustaga vanemate lapsed on teravama mõtlemisega

Teadusajakirjas Nature avaldatud suuremahulises rahvusvahelises uuringus leiti, et erineva geneetilise taustaga vanemate lapsed kalduvad olema pikemad ja teravama mõtlemisega.

„See tähendab, et sugulusabielud on ajaloo vältel vähendanud inimeste kohanemisvõimet," ütles artikli üks autor ja TÜ Eesti geenivaramu teadusdirektor Tõnu Esko ERR Novaatorile.

Edinburgi ja Tartu ülikooli juhitud ning Eesti geenivaramu kaasabil tehtud maailma rahvastiku uurimusest, kust selgus, et me oleme arenenud targemaks ja pikemaks kui olid meie eelkäijad.

Uuringust selgus, et suurem geneetiline sarnasus vanemate vahel vähendab pikkuskasvu ja kahandab vaimseid võimeid, nagu näiteks taju, mälu ja mõtlemine. Leiti, et nõbude järeltulija on keskmisest 1,5 sentimeetrit lühem ning käib koolis keskmiselt 10 kuud vähem. Ja kuigi eelnevalt on väidetud, et geneetiline mitmekesisus on seotud ka kõrge vererõhu ja kolesterooli tasemega, näitas see uuring selliste seoste puudumist, kirjutab ERR Novaator. Loe enam kui 350 000 indiviidi andmeid hõlmanud uuringu kohta lähemalt ERR Novaatorist.