Halb käitumine koolis tähendab õnnetut elu täiskasvanuna?

Koolis halvasti käituvatel lastel on täiskasvanuna suurem vaimsete häirete tõenäosus kui hea käitumisega lastel, näitab 40 aastat kestnud uurimus. Samuti ei pruugi nad eluga kuigi hästi toime tulla.

Kanada uurijad jälgisid 3500 briti elu alates ajast, mil nood olid 13-aastased, kuni 40-50. eluaastani välja. Nende seas, kes olid koolis halvasti käitunud, oli rohkem depressiivseid inimesi, lahutatud või vaeseid.

Käitumisprobleemidega lapsed ei lõpetanudki tihti kooli, ei omandanud kindlat eriala ja nende ette hakkasid kerkima igasugused probleemid. Nad olid depressiivsed või ängistuses, nad ei suutnud luua suhteid, tüdrukud jäid varakult rasedaks ja neil oli majanduslikke raskusi.

Kui võtta uurimuses arvesse ka inimeste sugu, vanemate staatus ühiskonnas ja IQ, jäävad uuringutulemused ikka samaks — halb käitumine koolis ei ennusta edukat elu täiskasvanuna.

Kanada psühholoog Linda Blair aga väidab, et kuna kõik uuritavad on sündinud 1940. aastatel, on nii kool kui ka kodu jõudnud vahepealse ajaga märkimisväärselt muutuda ja tänapäeva laste suhtes ei pruugi uuringutulemused enam kehtida.

Kui halvastikäituvat last pahaks panna ja nõuda temalt distsipliini, muutub laps ebakindlaks ega saa enam millegagi hakkama, sõnas Blair. “Kui aga tulla halva käitumisega lapsega toime nii, et tema enesehinnang ei alane, vaid hoopis tõuseb, kaob seos halva käitumise ja ebaõnne vahel hilisemas elus,” ütles psühholoog.

Allikas: BBC