Lahkumise põhjus on tavaliselt teadmatus: inimesed ei ole kursis, kuidas peaks haiget aitama ning mida tuleks öelda ja teha, et depressioonis inimene jälle endiseks saaks. Loe siit psühhiaater Linda Gaski soovitusi ja nõuandeid, millest peamine on see, et sa ei jõua kedagi aidata, kui ise oled omadega läbi!

Ennetus on tõhusam kui ravi.

Püüa jälile jõuda, mis su kallimal või pereliikmel depressiooni põhjustab. On see ületöötamine, endale ebarealistlike ülesannete seadmine, liigne enesekriitilisus, üksindus vms. Samuti pane tähele hoiatusmärke, mis annavad teada, et haigus on kohe-kohe käes: tujumuutused, joomine, unetus, nähvamine, välimuse unarusse jätmine jne. Pea meeles, et igal inimesel on halvemaid päevi, seega ühe-kahe päeva pealt ei maksa järeldusi teha, kuid nädal-paar teistsugust olekut annab küll märku, et midagi on valesti.
Ja mida varem sa vahele astud ning talle õiget suunda ette näitad, seda paremad on paranemisvõimalused. Depressioonis inimesega ei tohi pahandada või teda käsutada abi otsima, temaga tuleb rääkida tõsiselt, kuid rahulikult ja kindlalt. Ühel hetkel peab ta tunnistama, et tal on probleem ja see on paranemise teel esimene samm. Leheküljel Peaasi.ee on hea küsimustik välja selgitamaks, kas tegu võib olla depressiooniga, anna oma lähedasele see lehekülg ette ja lase tal ära teha see TEST!

Ole hea kuulaja. See on raskem kui tundub, sest tegelikult on väga raske vait olla ja mitte vastu vaielda, kui ta räägib millestki, mis sulle muret valmistab või sind puudutab. Vastu vaidlemise või õiendamisega lukustad sa lähedase suu täielikult ja ta ei räägi sulle enam kunagi midagi. Püüa alla neelata valusad torked, mis võivad tema suust tulla, kui ta end täielikult avab. Tunnista endale ja temalegi, et sinagi võid olla probleemi osa ning pead leidma viise muutumiseks ja oma käitumise või suhtumise parandamiseks. Kindlasti ei tohiks madalseisus teha elumuutvaid otsuseid, sest tavapärasesse ellu tagasi pöördudes ei pruugi need otsused enam meeldida.

Liigne tagant torkimine ei tule samuti kasuks. Laused nagu „võta ennast kokku" või „ära virise, pole sul häda midagi" ei ole eriti sõbralikud ja ei tule depressiooni all kannatajale küll kuidagi kasuks. Küll aga aitab see, kui aitad tal näha, mis ta elus head ja toredat on.

Ole toeks ja tema jaoks olemas.

Tee iga päev väikeseid žeste, mis näitavad lähedasele, et oled tema jaoks olemas ja hoolid temast endiselt väga. Kohv voodisse, lilled, põsemusid, väikesed läbimõeldud kingitused jne ei lase depressioonis inimesel lõplikult unustada, et ta on kellegi jaoks siiski väga oluline. Mõista, et su lähedane on haige ja ta ei suuda pregu kõiki asju maksimaalselt teha, ka neid mitte, millega ta tavaliselt väga lihtsasti toime tuleb. Aita, kui vaja, kuid erguta, innusta ja julgusta teda endale ise eesmärke seadma ja kõigest hoolimata edasi pingutama. Sinust ei tohiks saada tema teenija või ori, enda eest pead ka hoolt kandma, et sa ise haigeks ei jääks.

Innusta teda sportima ja väljas käima.

Depressiooni käes vaevleja tahab tõenäoliselt olla kodus teki all, ta ei suuda ennast motiveerida sportima ega kellegagi kohtuma. Aga isegi lühikene jalutuskäik värskes õhus mõjub väga ergutavalt ja värskendavalt ning ajab muremõtted vähemalt korrakski minema. Ta võib tahta jalutuskäigu ajal rääkida, kuid ei pruugi ja kui seda ei juhtu, ei tohi sundida. Ka ainult jalutamisest piisab esialgu. Oluline on meees pidada, et liikumises ja tegevuses püsimine on üks tähtsamaid abivahendeid depressiooniga võitlemisel.

Ära lase tal töölt ära tulla!

Kui just arst ei ole pikka puhkust soovitanud, ei tohiks lähedased lasta depressioonis inimesel lõpparvet teha. Kui inimene kaotab oma viimase kohustuse, on tal väga lihtne kõigel minna lasta ja täiesti laiali laguneda. Töörutiin võib olla see üks ja ainus asi, mis teda liikvel ja tegutsemas hoiab, seda ei tohi käest lasta.

Foto: Shutterstock

Tõenäoliselt ei taha ta ise kohe arsti juurde minna. Kuid ühel hetkel on tõesti vaja tal mõista, et üksi ta enam toime tulla ei suuda. Abi leidmiseks külasta lehekülge www.peaasi.ee või kontakteeru oma perearstiga.

Hoolitse enda eest!

See on tõepoolest väga oluline. Depressioonis lähedasega koos elades või teda toetades on väga lihtne ka ise ennast kaotada. Võid tunda viha, saamatust ja süütunnet, mis panevad sind lõpuks käega lööma. Kui ise laiali laguned, ei ole sinust ka lähedasele kasu. Et seda ei juhtuks, pead võtma endale puhkeaega - käi trennis või väljas üksi jalutamas, tee asju, mis sind rõõmustavad ja vaimu erksana hoiavad. Vajadusel otsi ka ise abi ja küsi nõu, selles pole midagi häbiväärset. Hoidu alkoholist, see ei päästa sind probleemi käest, vaid tõenäoliselt hoopis võimendab seda.

Allikad: The Telegraph, peaasi.ee