Isa kui teejuht

Lasteaia lõpp ja esimesed kooliaastad on aeg, mil lapse teadvusse hakkab jõudma üha rohkem infot ja kogemusi mujalt kui tema vahetust ümbrusest. Väikesed poisid ja tüdrukud õpivad tundma elu väljaspool kodu. Nende maailmapilt avardub ja korrastub.

Isa saab aidata lapsel suurema maailmaga tutvust teha. Näidake oma võimaluste piires lapsele elu tema mitmekesisuses – erinevaid inimesi, ameteid, kohti. Kuna laps soovib isaga samastuda, jälgige, et ta kujutaks ette ka seda, mis tööd te ise teete ja millised on teie harrastused.

Isa saab pakkuda järeltulijale ka rõõmu liikumisest. Tänapäeval istub liiga palju lapsi liiga palju arvuti taga. Pallimängud, matkamine ja rattasõit pakuvad koos olemise naudingut ning aitavad panna aluse tervetele eluviisidele.

Mida rikkama kogemuste pagasi laps selles eas saab, seda suurem on võimalus, et ta leiab valdkonna, mis teda paelub ja mille vastu võib kujuneda huvi pikaks ajaks. Võib-olla juhib see ka tulevase ametini. Samas ärge suruge midagi jõuga peale, sellega võite tekitada aastaid kestva vastumeelsuse.

Siirus loeb

Kõige tähtsam on siiski teie soe ja siiras suhe poja või tütrega ning see, et te koos aega veedate. Hea ja mänguline läbisaamine isaga suurendab lapse emotsionaalset turvalisust, enesekindlust ja uute olukordadega kohanemise võimet. See puudutab ka kooliga kohanemist. Isa on väga tähtis. Koguni seda on tähele pandud, et soe suhe isaga mõjub hästi lapse akadeemilisele võimekusele. Nii et tasub hoida end lapse kooliasjadega kursis ja aidata vajadusel õppetükke teha.

Koolis käimine tähendab muudki peale õppimise, eelkõige suhteid nii klassikaaslaste kui ka õpetajatega. Vahel tuleb siin probleemegi ette. On hea, kui laps julgeb neist rääkida ja võib vajadusel loota vanema rahulikule sekkumisele. Iseseisvus on hea asi, aga selles vanuses laps ei saa veel paljude probleemide lahendamisega ise hakkama. Näidake välja oma valmisolekut teda aidata.

Iseseisvus kasvab

Isa ükskõiksus lapse vastu, tema üleolev suhtumine või järsk ja autoritaarne käitumine on aga seotud laste käitumishäirete ning asotsiaalsusega. Emotsionaalselt eemaloleva ja/või liiga range isa lastel jäävad teiste inimestega suhtlemise oskused ja empaatiavõime tihti tagasihoidlikumaks, mis tähendab seda, et neil on raskem leida sõpru ja hoida nendega häid suhteid. Eriti puudutab see poisse.

Kui 4–5aastased lapsed võivad samasoolist vanemat tõrjuda, siis algklassilaps on jõudnud samast soost vanemaga samastu­mise ikka. See tähendab, et tütrele võib ema olla lähedasem kui isa. Isegi kui on nii, ei maksa solvuda.

On kindel, et olete tütrele endiselt tähtis. Murdeea lähenedes hakkab suurenema ka isa ja poja vaheline distants. Siingi pole katki midagi, iseseisvumine on normaalne protsess. Ei maksa lapsesse liialt klammerduda ega temast ka kunstlikult eemale tõmbuda.