Just praegu vaevleb keegi sinu perest või sõpradest probleemi küüsis!
Vaimse tervise spetsialistide hinnangul on noorte teadlikkus vaimse tervise teemadest madal: inimesed arvavad, et psüühikahäirete üks peamine tekkepõhjus on inimese enda enesedistsipliini ja tahtejõu puudumine ning igasuguse vaimse tervise probleemiga inimesed on ohtlikud.
Iga neljas täiskasvanu kogeb aastas mõnda vaimse tervise probleemi ja ligikaudu viiendikul lastest ning noortest esineb vaimse tervise häireid, mis vajavad spetsialisti abi. See tähendab, et just praegu võib keegi sinu perest, sõpradest või töökaaslastest vaevelda tõsise probleemi küüsis.
Siiski on enamik sagedamini esinevatest vaimse tervise probleemidest ennetatavad ja iga inimene saab oma vaimset tervist positiivselt toetada ning vajalikku abi leida. Selleks on loodud vaimse tervise teemalised veebikeskkonnad peaasi.ee ning enesetunne.ee, vaimse tervise keskused ja kabinetid, kuhu inimesed saavad pöörduda.
Abi otsimist takistab valehäbi
Faktum & Ariko viis sotsiaalministeeriumi tellimusel läbi uuringu „Teadlikkus, hoiakud ja suhtumised vaimsesse tervisesse“, millest selgus, et 52% Eesti elanikkonnast hindab oma vaimset tervist ja heaolu heaks ning üle poole Eesti elanikest on vaimse tervise parandamise eesmärgil viimase aasta jooksul oma elustiili muutnud. Näiteks on nad tõstnud oma liikumisaktiivsust ja muutnud ellusuhtumist.
Sama uuringu järgi tunnistas aga 62% vastanutest, et kui neil endal oleks vaimse tervise probleem, siis nad ei sooviks, et teised isikud sellest teaksid. Väga sageli takistab abi otsimist valehäbi, mõnikord ka hirm või teadmatus abi võimalustest. Seega on tõenäoline, et inimene jääb oma murega üksi.
Probleemi teadvustamine samm edasi
Vaimse tervise spetsialistide hinnangul on noorte teadlikkus nendest teemadest madal. Samuti vajavad rohkem infot last ümbritsevad täiskasvanud. Õigel ajal abita jäämine võib viia tõsiste terviseprobleemideni ja avaldada negatiivset mõju inimese produktiivsusele nii tööl kui ka koolis.
Vaimse tervise stigmatiseeritust aitab vähendada inimeste teadlikkuse tõstmine, aga ka vajalike teenuste arendamine ja nende kättesaadavuse parandamine. Küsitlus kinnitas, et vaid väga väike osa inimestest teavad vaimse tervise teemadest piisavalt ega soovi selle kohta lisainfot. Kuigi internetist võimalik leida väga palju erinevat infot, siis võib tekitada segadust, missugune info on usaldusväärne ja kuhu peaks abi saamiseks pöörduma.
Viimase nelja aasta jooksul on Norra toetuste ja Eesti riigi kaasabil oluliselt panustatud vaimse tervise teenuste arendamisse. Loodud on vaimse tervise alased veebikeskkonnad peaasi.ee ja enesetunne.ee, kust leiab kvaliteetset infot vaimse tervise probleemide kohta nii eesti kui ka vene keeles. Samuti saab pöörduda spetsialisti poole e-nõustamiseks ja proovida erinevaid interaktiivseid lahendusi oma toimetulekuoskuste suurendamiseks ja vaimse tervise hoidmiseks.
Lisaks veebikeskkondadele arendati välja ka laste ja noorte vaimse tervise keskuste ning kabinettide võrgustik Põhja-Eesti, Lõuna-Eesti, Lääne-Eesti ja Ida-Viru piirkonnas, kust saab lastepsühhiaatrilist abi. Vaimse tervise kabinettides pakuvad vajalikke teenuseid vaimse tervise õed, psühholoogid ja sotsiaaltöötajad, kes lähtuvad oma töös lapse vajadustest, arvestavad tema parimaid huve ning teevad koostööd lapse, tema pere ja võrgustikuliikmetega. Vaimse tervise keskustes osutavad teenuseid lastepsühhiaatrid, vaimse tervise õed, kliinilised psühholoogid, sotsiaaltöötajad ja logopeedid.
