Kas ja kuidas käia lastega rahvarohketel üritustel, kus tarbitakse suurel hulgal alkoholi
Olgu kohe selgituseks mainitud, et mina ise ei kuulu nende hulka, kes arvaks, et lastega ei tohi minna suurüritustele või lapsed tuleb iga hinna eest eemale hoida seltskondadest, kus tarbitakse alkoholi ja suitsetatakse.
Küll aga olen veendunud, et lapsevanemale või lapse jaoks autoriteetsele inimesele ei ole sobilik end sellisel üritusel ja veel enam lapse ees täis juua, ropendada, kakelda jne. Ehk siis teha kõiki neid tegevusi, mida ta lapsele keelab. Tegelikult on hea, kui väike laps ka võõraste puhul sellist asja ei näeks, sest selline vaatepilt tekitab temas turvatunde puudumise tunnet.
Lapsed kasvavad eeskujuga ja kui lapsevanem soovib, et tema lapsest kasvaks korralikult käituv inimene, siis peab ta olema eeskujuks ja ise käituma selliselt, millist käitumist ta eeldab või soovib oma lapselt.
Oluline on lapsega rääkida enne pidu sellest, mida seal tehakse, mis on sobilik käitumine ja mida ei tohiks teha.
Siinkohal ei pea ma silmas mitte lapse suunas näpuvibutamist vaid vestlust, kus nii vanem kui laps võtavad endale teadmiseks, milline on meie ühine kokkulepe. Väga oluline on arutleda ka peale sündmust, mida laps nägi ja mõistis ning ka selgitada toimunut. Me ei saa ju kõike ette teada, mida teised inimesed teevad või millised on üllatused, mis meid ürituse raames tabavad.
Alkoholi on Eesti inimesed aastasadu palju tarbinud, viimastel aastatel aga selgub statistilisi numbreid vaadates, et eestlased on "joodikrahvas". Eestlased ei pea ka probleemiks seda, kui juba väikesed lapsed „maitsevad“ lahjat alkoholi. Alkoholitarvitamist on võimalik ja vajalik vähendada, kui vanemad ja tervete kogukondade liikmed mõistavad seda, et lapsed matkivad just meid, st. täiskasvanuid.
Kui mina olin väikene, siis minu isa armastas ka aeg ajalt napsitada ja ema seevastu oli "viinakuradi" vihkaja, nii ta ennast nimetas. Kui isa oli vindine, siis muutus ta eriti lõbusaks ja seltskondlikuks. Napsine isa müras minuga ja tal oli järsku rohkem aega minu jaoks, isegi töö ei olnud enam esmatähtis vaid mina olin oluline. Küll see oli mõnus tunne!? Mulle väga meeldis isaga mürada ja naljatada, see oli väga lõbus. Tollal ma ei mõistnud oma ema, kes alati sekkus, müramise lõpetas ja isaga riidles selle eest, et ta minuga müras. Mäletan, et olin mitmel korral ema peale lausa vihane! Alles hiljem sain aru ema sõnadest: "Laps ei tohi elu mõista selliselt, et ainult purjus olles on lõbus ja tore!"
Loobugem lastega koos kasvades ise alkoholi joomisest, tubakatoodetest, ropendamisest, ebaviiskast käitumisest - kõigest sellest, mida te ei taha, et teie lapsed teeksid.
Üks filosoofiline tarkus veel, mis peres on põlvest-põlve pärandatav: "kui sa ei taha, et laps sulle valetaks, siis ära valeta lapsele!" Seega kui oled ise eksinud oluliste lapsevanemaks olemise reeglite vastu, siis tunnista oma eksimust ja paranda end, muidu mõjud silmakirjalikuna ja laps ei peagi sind enam oma eeskujuks ega arva, et sinu juttu tasub tõsiselt võtta.
On oluline teada, et lapsed suudavad teha tarku otsuseid, aga selleks, et midagi otsustada vajavad nad targa lapsevanema eeskuju. Seega on lastega arutlemine, selgitamine ja põhjendamine väga vajalikud. Olgem eeskujuks oma lastele!
Eesti Lastevanemate Liidu tegemistest saad teada lehelt: www.laps.ee
