Kas saabuv täiskuu pöörab ka tegelikult peresuhted pea peale?

Psühholoog: „Inimese käitumist mõjutavadki eelkõige suhted“
Kas saabuv täiskuu pöörab ka tegelikult peresuhted pea peale?
Foto: Unsplash

“Täiskuu mõjust räägitakse küll, aga sellega on pigem nii nagu horoskoopidega – seda, kes usub, võib see ka mõjutada,” arvab kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa.

Ta puutub noorte nõuandeportaali peaasi.ee kureerides iga päev kokku laste ja noorte probleemidega, kuid et täiskuuajal oleks muresid rohkem, tema täheldanud ei ole.

“Mina leian, et eelkõige mõjutavad inimese käitumist suhted ja meie lähem sotsiaalne kontekst. Täiskuu mõjust räägitakse küll, aga sellega on pigem nii nagu horoskoopidega – seda, kes usub, võib see ka mõjutada,” lausub ta.

Foto: Unsplash

Ka Tallinna Ülikooli astronoomia ja optika lektor Katrin Laas sõnab, et hoolimata väga paljudest uuringutest pole leitud seost kuu faasi ja inimese käitumise vahel. Ja paljudel juhtudel, kus seos algul ka leiti, on see hilisemal uurimisel ümber lükatud.

Seotud lood:

Uneuuringud, mis peaksid tõestama täiskuu mõju une kvaliteedile, on Katrin Laasi sõnul praegu veel poole peal. Kaks aastat tagasi Saksamaal Max Plancki instituudis korraldatud uuringus jälgiti ligi 2000 tunni jooksul 1200 vabatahtlikku, aga une kvaliteedi ja kuufaaside seost ei leitud, kuid tulemas on kordusuuringud.

Muutused on imeväiksed

Kuid miks siis ikkagi kõike halba ja ootamatut seostatakse täiskuufaasiga? Katrin Laasi sõnul selgitab seda kõige teaduslikumalt inimese selektiivne mälu: tegelikult juhtub apse, õnnetusi ja hulle lugusid ka teiste kuufaaside ajal, ent just täiskuu ajal jääb see paremini meelde.

Samas märgib Katrin Laas ka seda, et Kuu asend küll mõjutab Maad, sest täiskuu ja kuuloomise ajal on Kuu, Maa ja Päike peaaegu samal sirgel ning Maal esinevad seetõttu kõige suuremad tõusud ja mõõnad ehk looded. Ent inimeses tekitavad looded vaid tühiseid muutusi.

Loodust mõjutab

“Näiteks kui avamere pind kerkib tõusu ajal keskmiselt 1 meetri, kitsastes lahtedes kuni 21 meetrit ja Eestis tihti kõigest paar sentimeetrit, siis inimeses tekkivad tõusud ja mõõnad võiksid arvutuslikult olla maksimaalselt 3 mikromeetrit, Eestis vaid 3 nanomeetrit (nanomeeter = 1 miljardik meetrit),” selgitab Katrin Laas.

Loe veel

“Seega, kasvõi hingamisest tingitud muutuste kõrval on Kuu ja Päikese loodetest tingitud muutused inimkehas pea olematud. Samas ei saa väita, et looded üldse looduse käitumismustreid ei mõjuta. Näiteks on palju meres elutsevaid elusorganisme, mis järgivad tõusu ja mõõna. Nende ellujäämine ja/või paljunemine sõltubki otseselt merepinna tõusust ja mõõnast.”

Toimetas Kerttu Jänese

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare