Ta vaidleb kõigele vastu? Ta pressib sinult asju välja? Oled hirmutatud tema halbadest tujudest? Väljakutsuva kiusajaga on kõige raskem tegeleda. Nad teevad kõike sinu soovidele vastupidiselt. Kui ütled, et mine vasakule, läheb ta meelega paremale. Kui palud tal istuda, tahab ta seista.

Eriti raske on juhul, kui oled üksikvanem, sest siis langeb kogu koorem sinu õlule. Väljakutsuv kiusaja on enesekindel ja ta keskendub sellele, et ta lihtsalt peab iga argumendi võitma. Ta vaidleb kas või nii kaua, kuni su kannatus katkeb ja ta saab oma õiguse vaid seetõttu, et sa lihtsalt ei jaksanud enam.

Väljakutsuval kiusajal on ka häid omadusi. Paljud kunstnikud, leiutajad ja disainerid omavad sarnaseid iseloomuomadusi. See tähendab, et kui nad on midagi ette võtnud, siis nad on piisavalt järjekindlad, et soov täide viia või hüpoteesile tõestus leida.

Seetõttu on oluline, et taolist tüüpi laps suunaks enda energia mujale. Näiteks kui ta leiaks mingisuguse hobi või eriala, mis talle nii palju huvi pakub, et ta näeb selles väljakutset ja suunab oma energia sinna. Samuti muudab see teda enesekindlamaks ja rahulikumaks.

Halb uudis on aga see, et taolist tüüpi kiusaja muutmine nõuab palju kannatust ja aega. Mida kauem on ta saanud selline olla, seda raskem on kiuslikkust välja juurida. See nõuab pühendumist ja energiat, sest harjumuseks saanud tavade murdmine saab olema raske.

Mis ajendab aga last olema kiusaja? Sügaval sisimas tunneb ta alaväärsust. Ta soovib, et teda hinnataks rohkem. Ta kardab, et kui ta ei saa olla tähelepanu keskpunktis, siis ta unustatakse ära. See tähendab tema jaoks pole otseselt oluline, kas ta saab hea või halva tähelepanu osaliseks.

Keeruline on selgitada, mis last otseselt vaevab. Tavaliselt oskavad kiusajad oma puudujääke ja ebakindlusi nii hästi varjata, et nad näivad justkui võitmatud ning iseseisvad. Selleks, et tunda end terviklikuna, peavad nad teisi kiusama. See täidab nendes justkui mingi tühja augu. Nende enesekindlus on nagu õhuloss. Kui nad enam kedagi kiusata ei saa, kukub kõik kokku.

Mida laps aga kiusamisest saab? Kiusamine justkui ehitaks lapse ebakindluse vahele mingi müüri. Nii kaua, kuni laps saab kedagi kiusata, jääb talle endale mulje, et ta on tugev ja enesekindel.

2. Ärev kiusaja

Ta on pidevalt kokkuvarisemise äärel? Ta vajab pidevat lohutust? Tema viha täis monoloog sinu suunas paneb sind halvasti tundma? Ärevad kiusajad kipuvad olema justkui kahevahel: kord tõukavad nad vanema eemale, kord klammerduvad nad vanema külge. Kui nad vajavad lohutust ja abi, tulevad nad seda otsima. Kui miski ärritab või hirmutab neid, jooksevad nad esimese asjana vanemalt lohutust otsima. Kui lohutus on saadud ja tuju parem, saadavad nad vanema pikalt ja kogu surnud ring hakkab jälle otsast peale.

Ärevad kiusajad ei soovi oma vanematest emotsionaalselt sõltuda, kuid neis pole piisavalt jõudu säilitamaks vaimset tasakaalu. Ärevad kiusajad tunduvad ohtlikumad ja agressiivsemad kui väljakutsuvad kiusajad, kuid tegelikult on nad vaimselt nõrgemad. Kui vanemad selle suhtes aga midagi ette ei võta ja kannatavad lapse halva tuju ära, siis ei muutu laps kunagi piisavalt võimekaks, et maailmas ise hakkama saada.

Erinevalt väljakutsuvatest kiusajatest on ärevad kiusajad ettevaatlikumad. Nad ei riski ohtliku olukorraga, mis tähendab, et nad ei võta ette tegevusi, mis võiksid lõppeda väga halvasti. Pigem istuvad nad oma toas ja vanemad peavad neid paluma, et nad välja läheksid või midagi teeksid. Mida rohkem vanemad sunnivad, seda rohkem tahavad ärevad kiusajad aga omaette olla. Kodus passimine tundub turvalisem kui tundmatud olukorrad.

Halb on aga see, et kuna ärevad kiusajad väldivad kõike tundmatut, siis kujuneb nende jaoks suureks kasvamine aeglaselt ja raskelt. Kõik, mis on kuidagi seotud väljakutse või riskiga, tekitab neile ärevust ja seetõttu jäävad nad ilma paljust, mida elul on pakkuda.

Mis ajab aga äreva kiusaja kedagi kiusama? Paljud ärevate kiusajate vanemad võivad mõtiskleda, kas nad tegid midagi valesti või kas nemad on lapse ärevuse põhjustajateks. Ärevus võib aga tuleneda paljudest asjadest. Võib-olla olete hiljuti teinud perekonnas suuri muutuseid nagu kolimine, rutiinimuutused või läks laps hoopis uude kooli? Taolised asjad võivad põhjustada tujumuutuseid ja suurendada hirme.

Tujumuutuseid võivad põhjustada ka hormoonid. Palju lapsed, kes on kogu aeg olnud rahulikud ja tasakaalukad, võivad põhikooli lõpus ja keskkoolis olla palju ärevamad. Tekivad erinevad ebakindlused enese suhtes ja palju muud.

3. Manipuleeriv kiusaja

Ta on suurepärane valetaja ja teab täpselt, kuidas sinu peamisi hirme esile kutsuda. Võib-olla on ta sind ähvardanud sellega, et teeb endale liiga. Kui sul on tekkinud tunne, et äkki oled halb vanem ja ei suuda oma lapsele piisavalt toeks olla, siis ei lähe kaua, kui manipuleeriv kiusaja seda ära kasutab. Ta kasutab kõikvõimalikke salakavalaid viise saamaks oma tahtmine ja et sulle haiget teha.

Jääb mulje, et manipuleeriv kiusaja on justkui koletis, kes terve perekonnaelu ära rikub. Tegelikult pole see tõsi. Nii nagu kahe eelneva puhul, proovib ka manipuleeriv kiusaja millegagi peita oma hirme ja ebakindluseid. Manipuleeriv kiusaja teeb seda end ümbritseva kontrollimisega, sest see tuleb tal hästi välja. Võiks mõelda, et miks ta siis oma hirmudest ei räägi ja neid ära ei lahenda, kuid võib-olla ei taha ta neid eneselegi tunnistada. Probleemide ja hirmude tunnistamine on aga peamine, kuidas manipuleerivat kiusajat aidata.

Loomulikult on laste iseloomuomadused niivõrd erinevad, et raske on kõiki jagada kolme kategooriasse. Kindlasti ei saa seda teha. Põhjuseid on erinevaid ja nende lahendamiseks on mitmeid viise. Küll aga saad probleemidele leida lahenduse kiiremini, kui oskad enam-vähem aimata, millist tüüpi kiusajaga on tegu ja sealt edasi saad uurida, kuidas oma last kõige paremini aidata.

Allikas: yourtango.com