Koolilaste salahobi kanep

Kanepisuitsetamine on teema, millest koolilapsed räägivad omavahel kui täiesti tavalisest asjast. Fakt, et mõni teismeline kanepi tarvitamise tagajärjel haiglasse satub, ei vii tarvitajaid eriti endast välja, sest üldine suhtumine on selline — kes sünteetilist kanepit teeb, see ongi loll. Nad usuvad, et looduslik kanep on vähem ohtlik, kui alkohol või pikaajaline suitsetamine. Lapsevanem, loe siit, mida kanepitarvitamine tegelikult endaga kaasa võib tuua.

Kanepitoodete joobe tunnused

Füüsilised:

• veresuhkur langeb ning söögiisu suureneb;
• südame löögisagedus kiireneb;
• kehatemperatuur langeb;
• koordinatsioonihäired;
• pupillid on suurenenud ning silmavalged punetavad.

Psüühilised:

• lõõgastustunne;
• (kerge) eufooria;
• muretus;
• kohatu naermine;
• suurenenud söögiisu;
• muutunud ajataju, aja kulg näib tarvitajale aeglustuvat;
• mälu, keskendumis- ja õpivõime nõrgenemine;
• kriitikavõime nõrgenemine;
• meeltesegadus, meelte suurenenud tundlikkus.

Kanepitoodete lühiajaline toime

Kanepitooteid tarvitades muutub inimese maailmataju ja käitumine. Kanepisuitsetaja (siin ja edaspidi tähendab see nii marihuaana- kui hašiši suitsetajat) on jutukas, naerab palju ja tunneb, et tema huumorimeel on saanud tiivad. Tema aja-ja ruumitaju, mälu ja keskendumisvõime, kriitikameel ning koordinatsiooni- ja reaktsioonivõime nõrgenevad. Refleksid aeglustuvad, suureneb söögiisu, eriti magusa järele. Kanepitoodetel on ka valuvaigistav toime. Suurte koguste tarvitamisel võivad tekkida hallutsinatsioonid. Võimalikud on paanika- ja ärevushood.

Mõju autojuhtidele: uuringud tõestavad, et juhtida autot pärast kanepitoodete tarvitamist on niisama ohtlik kui purjuspäi. Kanepitoodete tarvitamine mõjutab tugevalt inimese psühhomotoorseid funktsioone: näiteks liigutuste koordinatsiooni, taju ja valvsust (teisisõnu valmisolek ootamatustele kiiresti reageerida) ning tähelepanuvõimet (näiteks suutlikkus jälgida mõõdikuid auto armatuurlaual). Uuringud on ka näidanud, et võime autot sirgelt teel hoida on 20 mg. THC tarvitamise järel (see on umbes üks keskmine kanepisigaret) niisama „hea" kui ühepromillise alkoholijoobe korral.

Vaata: Kuidas aru saada, et sinu laps tarbib kanepit

Kanepitoodete pikaajaline toime

Pikaajalisel tarvitamisel tekib osadel tarvitajatel pidev väsimus, kaob huvi ümbritseva suhtes, tekivad keskendumisraskused, mäluhäired ja nõrgeneb tähelepanu.

Kanepisuits (nii marihuaana- kui hašiši suits) sisaldab oluliselt rohkem vähkitekitavaid aineid kui tubakasuits (ligi neli korda rohkem tõrva kui tubakasigaretis!), see võib põhjustada hingamisteede vähki, südame- ja veresoonkonnahaigusi. Reeglina tõmmatakse kanepisuits võimalikult sügavale kopsudesse ning hoitakse võimalikult kaua hinge kinni (sellest viimasest pole küll tegelikult mõju suurendamiseks mingit abi), uksed-aknad hoitakse hoolega kinni ning sigaret suitsetatakse ära viimse piirini (erinevalt tubakasigaretist, mida üldjuhul filtrini või näppude kõrvetamiseni ei tõmmata). Vähi ja mitmesuguste hingamisteede haiguste soodustamiseks on sellest kõigest rohkem kui küll.

Pidev tarvitamine kipub tekitama ka unehäireid ning psüühilist sõltuvust. Tarvitamine võib põhjustada ka korduvaid pettekujutlusi (flashback). Lisaks tekivad limaskesta põletikud, krooniline bronhiit, oluliselt kahjustatakse hingamisteid.

Umbes 10% kõigist nendest inimestest, kes kas või korra elus on kanepitooteid proovinud, jõuavad mingil eluetapil sõltuvuse faasi. Sõltuvus areneb välja pikemaajalise tarvitamise jooksul, lisaks tekib mõnedel tarvitajatel tolerantsus: et uuesti kogeda samaväärset mõju, läheb tarvis üha suuremaid koguseid. Kui sõltlane enam oma harjumuspärast annust ei saa, tekivad võõrutusnähud. Enamasti tähendab see unetust, ärevustunnet ja kergesti ärrituvust, lisaks vaevavad higistamishood, kerge iiveldus ja värinad. Võõrutusnähud olenevad tarvitatava aine kogusest, tarvitamise kestusest ja isiksuseomadustest ning neid esineb tihti siis, kui rohke ja pikaajaline tarvitamine järsku lõpetatakse.
Kanepitoodete tarvitamine võib anda tõuke mitmete vaimsete häirete ilmnemisele või halvendada seisundit märkimisväärselt, näiteks võib tarvitamise tagajärjel tekkida:

• Deliirium. Inimesel on raskusi ajas ja ruumis orienteerumisega, ta ei pruugi ära tunda tuttavaid ega aru saada, mis tema ümber toimub. See kestab mõnest tunnist kuni mõne päevani. Deliiriumi tekkimine on tõenäolisem, kui inimene on lisaks suurele tarvitatud THC-kogusele veel näiteks magamata või pohmeluses.
• Kanepipsühhoos. Psühhoos erineb deliiriumist peamiselt selle poolest, et analüütilise mõtlemise võime justkui toimib, kuid reaalsustaju ehk side tegelikkusega on muutunud või hoopis kadunud. Analüütilisest mõtlemisest pole kasu, istudes katuseäärel eesmärgiga sealt alla hüpata, teadmata oma nime ja tekkinud olukorra põhjusi, kuid andes endale suhteliselt hästi aru sellest, kus sa oled ja mida teha kavatsed. Psühhoos püsib kauem kui deliirium, ühest kuni kuue nädalani, kuid kaob vaid siis, kui rohkem kanepitooteid ei tarvitata. Uuringud näitavad, et umbes 10% nendest, kes on elus rohkem kui ühe korra marihuaanat või hašišit suitsetanud, on kogenud kas psühhoosi või deliiriumi. Riski ulatus on otseses seoses THC-sisalduse ja tarvitamise sagedusega.
• Skisofreenia. Kas kanepitoodete tarvitamine võib põhjustada skisofreeniat ka nendel inimestel, kellel see muidu (niipea) ei avalduks? Vastus kaldub olema „jah". Lisaks on tõendeid, et skisofreenia avaldub kanepisuitsetajatel keskmisest mitu aastat varem. Mida nooremalt kanepisuitsetamisega alustada, seda suuremad on riskid.
• Paanikahood. Kanepitoodete tarvitamine võib põhjustada ka erineva tugevusega paanikahoogusid. Sagedamini juhtub seda juhuslike tarvitajatega või nendega, kes saavad kogemata harjumuspärasest suurema koguse THC-d. Inimene tunneb, et igasugune kontroll kaob, hapnikku ei jätku, ta sureb kohe või läheb hulluks. Sageli tekib ebareaalsuse tunne. Mõnikord saavad paanikahoost alguse ärevushäired, mis vajavad juba psühhiaatrite sekkumist.
• Tahtetuse sündroom (amotivational syndrome). Pikka aega kanepitooteid tarvitanud inimene võib muutuda ükskõikseks, apaatseks ega suuda millelegi pikemalt keskenduda. Ta võib küll teha tulevikuplaane, kuid ei suuda neid ellu viia. Samuti on tal raske kohaneda uute olukordadega või keerukamates situatsioonides hakkama saada. Tekivad probleemid lühimäluga: inimene ei suuda meenutada, mida hetk tagasi öeldi või mis äsja juhtus. Halveneb eneseväljendusoskus ja analüüsivõime. Tähelepanuvõime on puudulik, samuti on kehvem reaktsioonikiirus ja ajataju.

Allikas: narko.ee