Otsused, mis kunagi aastakümneid tagasi tehtud, võivad kummitama jääda alatiseks. Mis oleks, kui elaksid nagu filmis, kus võib minna tagasi teatud minevikuhetke ja oma eluvalikuid uuesti teha? Mida sa teeksid teisiti? Mida ütleksid teisiti hetkedel, mil öeldud sõnad muutsid sinu elu alatiseks?

Mida peaksid elamise õppetundidest teadma praegu, et elu loojangul ei oleks valusaid kahetsuse hetki? Ameerikas küsitleti üle 2000 seeniori selle kohta, mida nad inimese eluvalkute puhul kõige olulisemaks peavad. Need siin on elukogemustest sündinud soovitused:

Foto:Scanpix/PantherMedia

Seeniorid on selles asjas kõik ühte meelt — elukaaslase valimine on üks suuremaid ja olulisemaid otsuseid, mida sa elus teed. Vanad inimesed järeldasid nii enda elukogemusest, kui teiste perede vaatlemisest, et elukaaslane valitakse üllatvalt tihti pea et juhuslikult. Esimene inimene, kes sinu vastu huvi üles näitab, ei ole tingimata see õige. Õpi tundma enda ootusi ja sedagi, mida ise teisele pakkuda suudad.

Sa pead õppima ennast tundma, et teada, mis sulle hea on. Muidu võib minna nii, et valid kaaslase hetkeemotsiooni ajel, juhusliku raseduse ilmnemisel, sellepärast, et on mugav, sellepärast, et teised on juba peret loomas, sellepärast, et tal on raha jne. Enne kokkukolimist küsi endalt: mis meid ühendab, kuidas me teineteist täiendame, kas me austame teineteist, kas meie vahel on armastus, soov teise kulul elada, alles tärganud kirg, kas ma kujutan ennast selle inimesega ette ka kolmkümmend aastat hiljem?

Seda viimast võiksid küsida ka need, kes on juba suhtes. Aastakümneid kestnud õnnetu abielu tundub elu loojangul tõelise enda raiskamisena.

Foto:Scanpix/PantherMedia

See on ülimalt oluline. Kõige olulisem on olla aus iseenda ees — see tagab sulle vaimse ja füüsilise tervise. Ära püüa kujundada endast seda, keda teised näha sooviksid, vaid vaata ausalt enda sisse ja julge olla see, kes sa oled. Kui peegeldad teistele oma tõelist mina, oma tõelisi soove ja vajadusi, siis on sinu kõrval just need inimesed, kes sinu tõelist mina hindavad. Sina saad aga elada sellena, kes sa oled, sa ei pea kurnatuse piirini ja ka üle selle teesklema, et kellegi teise loodud mudelisse mahtuda.

Kuidas ennetada kahetsemist? Just aususega. Sellesama aususega, mida õpetame lastele. Olles kogu aeg enda suhtes aus, teeme oma elus otsuseid, mis kõige suurema tõenäosusega viivad meid rahuldustpakkuva eluni.

Ausus on suur väljakutse nii suhetes kui töökohas, kuid tagab ometi rahuldustpakkuva elu, ütlevad need, kelle elu juba lõppakorde mängib. Näiteks tööasjus ebaaus olles võid küll rohkem raha teenida, kuid sinu tervis kannatab selle all, kui sa just paadunud kelm pole, kelle jaoks valskus mingit sisemist ebakõla ei tekita. Kui sa ei saa öösiti magada, sest mõtled järjest uusi skeeme välja ja otsid tagavaraplaane puhuks, kui pettus peaks välja tulema — kas see on see, kuidas sa tegelikult elada tahad? Ei ole. Vanad inimesed, kes on väga valusalt oma aususe õppetunni saanud, ütlevad, et hingerahu ja enda silmis puhas olemine on väärt rohkem, kui mistahes ärivõit.

Foto:Scanpix/PantherMedia

Reisi rohkem. Kui sa ei tee seda praegu, siis tuleb aeg, mil sa soovid, et oleksid seda teinud. Nii nagu ei saa ette süüa ega kunagist nälga tagantjärgi kustutada, ei saa sa vanaduses oma noorusaega muuta mitmekesisemaks, kui see sul juba on. Avastamine arendab. Inimene, kes tunnetab iseenda arengut, on õnnelik.

Reisimine ja uue avastamine koos kaaslasega, koos lastega, koos sõpradega, see on üks väärtuslikemaid mälestusi, mida sa aastakümneid hiljem kõrgelt hindad, ütlevad nii need, kes on elu jooksul palju reisinud, kui need, kes seda liiga kaua edasi lükkasid.

Kuidas ma saan reisimist endale lubada? Seda küsivad paljud. Kuid vanemad inimesed soovitavad reisida igal juhul. Kui on valida, kas uus köögimööbel või reis, siis nemad soovitavad: reis! Olgu see või telkimine naaberriigis, see annab sulle rohkem, kui asjad, mida selle raha eest ostaksid.

Foto:Scanpix/PantherMedia

Eestlastena oleme suured muretsejad. Kuid elukogenud inimesed ütlevad kui ühest suust: muretse vähem! Pole mõtet muretseda asjade pärast, mida sa ei saa muuta. Pole mõtet muretseda ka selle pärast, mida saad muuta — lihtsalt muuda.

Muretsemine teeb haigeks, muretsev inimene on justkui kangestunud, ta ei suuda oma elu selle täies mahlas nautida. Eu lõpul tundub elu kui hetk. Kas see on kibe või magus hetk, sõltub sellest, kuidas oled oma elu elanud. Muretsejatel kipub elu lõpus kibe mekk suus olema. Sest siis on tunne, et olen vaid muretsenud, mitte elanud!

Foto:Scanpix/PantherMedia

Kui tunned, pead ennast väljendama, siis tee seda. Ära lükka seda tulevikku. Lilli peaks saatma elavatele, sest surnud neid ju ei näe. Elu lõpus tulevad niikuini meelde kõik need korrad, mil oleks pidanud midagi ütlema, kuid see jäi kas arguse või millegi muu pärast tegemata.

See ei tähenda, et peaksid iga hetkeemotsiooni välja purskama. Enne ikka hinga rahulikult kümme korda, kui äsja pähe tulnud mõte suust välja kipub. Kuid olulisi asju, asju, mis on sinu jaoks tõepoolest tähtsad, ei tohiks vanade inimeste elukogemuste kohaselt kunagi õigel ajal ütlemata jätta.

Ära jäta ütlemata sooje sõnu oma vanematele — neid ei pruugi enam kauaks olla. Ütle oma lapsele, et armastad teda. Ütle oma kaaslasele, kui tema solvavad märkused riivavad sind (vaikselt kannatamine teeb sulle korvamatut kahju).

Just mehed on need, kes vanana kahetsevad, et pole elu jooksul oma naisele ja lastele piisavalt välja näidanud, kui palju nad neid armastavad.

Üks soovitus on vanadel inimestel veel. Ütle lahkudes oma lähedastele alati südamest tulevaid häid sõnu. Võib juhtuda, et need jäävad viimasteks sõnadeks, mida sa neile üldse ütled. Ka igal õhtul magama minnes ütle oma kaaslasele midagi head ja armastavat. Need südamest tulevad sõnad ei maksa midagi, kuid nende väärtus ajas on hindamatu.

Allikas: huffingtonpost.com