Kui jaksu napib, võib põhjuseks olla D-vitamiini puudus
Lääne meditsiini rajaja Hippokrates ütles juba umbes 400a Ekr, et kõige tervislikum on elada mäe päikesepoolsel küljel. Ja eks ta tõsi ole — neil, kes elavad 35. laiuskraadist ekvaatori poole, on tervislik kogus päikesekiirgust olemas terve aasta vältel. Meil, kes me elame 56-60 laiuskraadil, on D-vitamiini sünteesiks vajalik hulk päikesekiirgust olemas vaid suvisel keskpäeval kell 10-14 vahel.
Sestap pole ime, et Eestis on umbes 70% inimestest talvisel ajal D-vitamiini puudus. Eriti hoolikad peaksid olema D-vitamiini taseme jälgimisel rasedad, väikelapsed ja noorukid, sest kasvavas organismis D-vitamiini puuduse tagajärjel saavad kannatada kõige enam luud ning võib tekkida rahhiit. Selle vältimiseks rikastatakse paljudes riikides D-vitamiiniga erinevaid laste piimasegusid, piima, hommikusöögihelbeid, mahla. Õnneks on ka Eesti kauplustesse viimastel aastatel müügile ilmunud D-vitamiiniga rikastatud piim, toiduõli ja määrdemargariin.
Hormoon, mida toodab inimkeha
D-vitamiini näol ei ole tegelikul tegemist mitte vitamiini, vaid hormooniga, kuna meie keha on võimeline seda ise päikesest saadava UV-kiirguse toimel tootma. Ida-Tallinna Keskhaigla kesklabori bioanalüütilise töö koordineerija Kaja Osi kinnitusel annavad märku sellest, et kehas võib nappida D-vitamiini, erinevad väsimustunnused: jõuetus, lihaste nõrkus, kurnatus. Lisaks võib esineda raskustunne jalgades, valu luudes, sagedased infektsioonhaigused, depressioon. Reeglina tähendab see seda, et D-vitamiini on organismis tunduvalt vähem kui normaalseks peetakse. D-vitamiini puuduse saab selgeks teha vereanalüüsi käigus ning kui tulemus on suurem kui 75 nmol/L, ei ole muretsemiseks erilist põhjust. Muret peaks tundma juhul, kui tulemus on väiksem kui 50 nmol/L. Sel juhul on ka eelnimetatud vaevused juba üht- või teistmoodi tuntavad. Sel juhul saab abi tablettidest, tilkadest või õlikapslitest — parima lahenduse oskab soovitada arst.
Mida teha aga, kui D-vitamiini on organismis äärmiselt üle normi? Siinkohal kinnitab Kaja Osi, et seda probleemi esineb väga harva. Võib-olla siis, kui inimene pikema aja jooksul järjepidevalt tarvitab D-vitamiini ülisuuri koguseid toidulisandina, kuid ka sel juhul läheb selleni, et tekiks mingisugused kõrvalnähud — iiveldus, sügelus, kõrge vererõhk, kõhuvalu, janu jne — väga palju aega. Kuid ka sel juhul ei ole organismi puhastamisega liigsest D-vitamiinist keeruline. Arstide järelvalve all on võimalik inimesele normaalne tase saavutada juba mõne päevaga. Me räägime vereanalüüsi tulemusest, mis on suurem kui 370 nmol/L.
Millistest allikatest saab aga inimene D-vitamiini? Kindlasti on üks tähtis allikas päike ja siinkohal ei pea me teps mitte silmas solaariumipäikest. Värskes õhus päikese käes viibides saab inimene kätte neljal suvekuul vajaliku koguse D-vitamiini, kuid ülejäänud ajal aastast on päike Eestis nii väheintensiivne, et D-vitamiini sünteesi nahas ei toimu.
Vähesel määral ja mõistlikuse piires aitab solaarium. Hea ei ole ka „liiga intensiivne” lõunamaareis, sest kui nahk on kuumast päikesest põlenud — nagu põhjamaalastest turistidel on kombeks omal nahal tunda — D-vitamiini sünteesi nahas enam ei toimu. Tulemuseks on vaid tugev nahapõletus, naha kiirenenud vananemine ja kortsud tulevikuks. Liigse nahapõletuse korral ei saa jätta märkimata ka nahavähi tekkimise ohtu. Selleks peaks heleda nahaga põhjamaalased lõunamaareisil kindlasti kasutama päikesekaitsekreemi, mille kaitsefaktor on suurem kui 15. Samas soovitatakse vajaliku UV-kiirguse koguse saamiseks olla mõned minutid ilma päikesekaitsekreemita, et organism saaks toota vajaliku kogude D-vitamiini.
Seepärast tasub võtta asja mõistusega: viibida võimalikult palju päikese käes — abiks on ka käte ja näo päikesele näitamine, kuid võimalusel eelistada mõõdukat ülekehapäevitust, süüa võimalikult mitmekesiselt — eriti külluslikult sisaldavad D-vitamiini rasvane kala, munad, piim, suvine või, maks, juust, seemned, teravili — ning võtta vajadusel pimedal ajal lisaks profülaktika mõttes üks D-vitamiini kuur.
Milleks D-vitamiin organismis vajalik on?
Kaja Osi sõnul reguleerib D-vitamiin kaltsiumi ja fosfori imendumist peensoolest ja nende ainete talletamist luudesse ja hammastesse. D-vitamiin hoiab korras närvid, naha, südame ja lihased, toetab organismi immuunsüsteemi, aitab veresuhkrul püsida õigel tasemel, reguleerib vähirakkude tekkimist, mõjutab mitmete raskete haiguste nagu polüskleroos, autoimmuunhaigused jt teket ja kulgu ning võimaldab verel hüübida. Seega võib öelda, et D-vitamiini näol on tegu äärmiselt vajaliku vitamiiniga, mis mõjutab organismi nohust kuni vähkkasvajateni.
D-vitamiini omandamist võivad häirida mitmed meditsiinilised põhjused: imendumishäired peensooles, ülekaalulisus, vanus, liigne alkoholi tarvitamine ja suitsetamine, ravimite pikaajaline tarvitamine, maovähendusoperatsioon.
Kindlasti on parim ennetus D-vitamiini taseme säilitamiseks organismis mitmekülgne tasakaalustatud toit, päikesevalgus ja tervislikud eluviisid.
