Kui vanalt peaks abielluma, et lahutamise risk oleks kõige väiksem

 (9)
Kui vanalt peaks abielluma, et lahutamise risk oleks kõige väiksem
Foto: Shutterstock

Kui veel paarkümmend aastat tagasi arvati, et 22 on viimane taks, siis nüüdseks on ajad muutunud. Abiellutakse ja lapsi saadakse järjest hiljem. Milline on aga teadlaste arvates parim abiellumisiga, mille puhul on lahkumineku risk kõige väiksem?

Uuringute kohaselt on parim iga abiellumiseks 28 ja 32 eluaasta vahel. Selles vanuses abiellunud lahutatavad lähema viie aasta jooksul kõige vähem.

See on muidugi lihtsalt statistika. Alati on igaühel võimalus luua õnnestunud suhe. Hoolimata sellest, kui vanad on partnerid. Aga midagi see statistika siiski näitab. Kuidas siis uuringus just sellise tulemuseni jõuti?

Uuringu juht, sotsioloog Nick Wolfinger Utah`i Ülikoolist selgitab, et need, kes abiellumisega varases nooruses ei kiirusta, jõuavad ennast ja oma partnerieelistusi paremini tundma õppida ja teevad valiku teadlikumalt. Wolfinger analüüsis 2006-2010 ja 2011-2013 abiellumiste ja lahutuste andmeid.

Selgus, et lahutusi esines rohkem nende paaride hugas, kes olid abiellunud kas teismelisena või varastes kahekümnendates. Hilistes kahekümnendates abiellunud lahutasid aga tunduvalt vähem, samuti kestsid paremini varastes kolmekümnendates abiellunute liidud. Kuid hilistes kolmekümnendates ja varastes neljakümnendates abiellunud inimesed lahutasid taas rohkem. Statistiliselt toodi välja, et pärast 32-st eluaastat abiellunute peatse lahutuse tõenäosus suurenes iga aastaga 5%.

Seotud lood:

Divorce chart

On mitmeid loogilisi põhjendusi sellele, miks just hilistes kahekümnendates või varastes kolmekümnendates abiellnute liidud paremini kestma jäävad. Alustuseks juba see, et selles vanuses inimesed oskavad juba piisavalt hästi analüüsida, kas kaaslase puhul on tegemist inimesega, kes sobib pikaajalisemaks suhteks või hoiavad neid koos lihtsalt hormoonid. Samuti on neil juba mõningane majanduslik iseseisvus, kohustused ja oskus oma asjade eest vastutada, mis noorematel sageli veel puudub.

Loe veel

Teisest küljest ei ole kahekümnendate lõpus ja kolmekümnendate alguses olevad paarid veel selles eas, kus isiklikud eelistused oma elu korraldamises on juba nii tugevalt välja kujunenud, et neid on raske teise inimese järgi kohandada. Aga teatud nurkade lihvimist toob kaasa iga suhe, kui esimene roosade prillide aeg mööda saab.

Partnervalikut ei maksa ka liiga kaugele edasi lükata, sest siis lihtsalt pole enam eriti palju sobivaid võimalikke partnereid, kelle hulgast valida. Samas, inimesed saavad suhteküpseks sõltuvalt oma isiklikust arengust ja kui oled kas hiline või varajane küpseja, siis on sul kindlasti eduka suhte loomise võimalused just sulle sobivas vanuses, kui vaid ise selle õige hetke ära tunned.

Samuti ei ole kahekümnendate lõpus ja kolmekümnendate alguses olevatel paaridel veel nii suurt suhtepagasit ekspartnerite näol, mis käib kaasas juba lahutanud paaridega, nagu seda on kolmekümnendate lõpus ja neljakümnendate alguses olevate abiellunute puhul. Varasematest suhetest sündinud lapsed ei ole tavaliselt uue suhte loomisel takistuseks, kuid tihti on suhteid kärgperes siiski keerulisem harmooniliselt toimima panna.

Huvitav on ka see asjaolu, et statistikanumbrid eduka abiellumise ea kohta jäävad kehtima ka siis, kui arvesse on võetud inimeste eelarvamused, harjumused, rassid, varasemad suhted, kultuurilised ja hariduslikud erinevused, erinev arusaam seksuaalkäitumisest, linnas või maal elamine ning kõiksugu muud faktorid, mis võivad suhtes proovikiviks saada.

Üks põhjus, mis näiteks kolmekümnendate lõpus ja neljakümnendate alguses esmakordselt abiellunute suhe võib vähemedukas olla, on see, et selles eas abielluvad tihti partnerid, kes pole seni olnud kooseluks nii sobivad oma jäikade põhimõtete, vähese paindlikkuse või muude omaduste tõttu, kuid neljakümnendate alguses soovivad siiski suhte luua.

Samas, üks teine uuring, mis viidi läbi Marylandi Ülikoolis, näitab, et kui oled juba neljakümnendate lõpus, siis selles vanuses paaride vahel loodud abieluliidud on taas keskmisest püsivamad. Selles eas inimesed on juba küpsema maailmapildiga ja nende esimesest suhtest sündinud lapsed on juba suureks kasvanud.

Oma elu planeerides ei maksa muidugi uuringutest, vaid ikka oma isklikust arengust ja soovidest lähtuda. Kui inimene tunneb piisavalt hästi iseennast, oma soove ja vajadusi ja oskab ka oma partnerit mõista, siis on õnneliku liidu loomine võimalik pea igas vanuses. Tähtis on siiski sisemine küpsus, mitte vanusenumber.

Kuidas oma elu nii elada, et kõrges vanuses ei peaks kahetsust tundma, selle kohta loe SIIT!

Allikas: motto.time.com

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare