Beebid ja väikelapsed (kuni 3. eluaasta)

Suurim katsumus selles vanuses laste jaoks on psühholoogide sõnul enda emotsioonide reguleerimine. Küllalt levinud on arvamus, et pisikesed lapsed tunnevad ainult esmaseid emotsioone. Tegelikult on juba päris väikestel lastel väga varieeruvaid tundeid – õnne, ärevust, elevust, hirmu, kurbust, viha ja leina.

Oluline on aidata lapsel oma emotsioone mõista, nii häid kui ka halbu. Beebit hoolega jälgides õpid mõistma, kuidas ta sulle enda erinevatest tunnetest märku annab.

Ära jäta oma beebi tundeid tähelepanuta – helid, keha liigutused ja näoilmed – nende õrna kasutamisega saad sa beebiga suhelda. Selline suhtlusviis näitab lapsele, et ta tunded on tähtsad ja neid märgatakse.

Väikelapsega tema emotsioonidest rääkimine ja nende selgitamine aitab tal ennast ise paremini rahustada ja tulevikus emotsioonidega paremini toime tulla.

Lasteaialapsed (3.–6. eluaasta)

Anna oma väikelapsele palju võimalusi ja aega mängimiseks.


Lapse sellises vanuses on lapsevanemale suurimaks katsumuseks tulla toime lapse kiiresti kasvava iseseisvuse ja eneseteadlikkusega. See vanus on lapsevanemale kõige põnevam, aga ka kurnavam.

Hoolimata sellest, kas su laps nõustub sinuga või mitte, järjepidevus ja rutiin on eelkooliealise arengus alati suureks abiks. Kui sa ei pane paika kindlaid piire, mida laps võib ja ei või, pead üle elama kolm väga pikka ja rasket aastat. Ka lapsi ajab segadusse, kui kodused reeglid pidevalt muutuvad – kaootilisi vanemaid ootavad lapse selles arenguetapis suured väljakutsed, sest just nüüd hakkavad lapsed katsetama oma vanemate piire.

Kuidas aru saada, kas sinu lapsel on lasteaiaas raske, vaata SIIT!

Anna oma lapsele palju võimalusi ja aega mängimiseks. Sellises vanuses laps on vanemale paras väljakutse, kuid just mängides ja ka vanemaga koos tegutsedes areneb laps kõige kiiremini. Mida pühendunumalt sa teda kuulad ja tema küsimustele vastad, seda paremaks kujunevad teie suhted ja seda terviklikum on lapse areng.



Kooliealised lapsed (6.–12. eluaasta)

Julgusta oma koolilast võimalikult palju.


Suurim katsumus kooliealiste laste jaoks on tulla toime ebakindlusega, mis saadab neid peamiselt kodust väljaspool. Laps peab hakkama saama olukordades, kus vanemate toele ja kohalolekule alati lootma jääda ei saa. Nüüd on lihtsam nendel vanematel, kes lapse varasemate arenguetappide ajal rohkem hoolivust, huvi ja mõistmist üles näitasid, sest nende lapsed on julgemad, kindlamad ja vabamad.

Teine suurim hirm ebakindluse kõrval on hirm hülgamise ja pundist väljajäämise ees. Laps hakkab tasapisi mõistma, kui suur ja keeruline maailm tegelikult on. Ja sotsiaalne suhtlus eakaaslastega ning gruppi kuulumine saab järjest tähtsamaks.

Armastavate ja tugevate inimsuhete loomine kodus ja väljaspool on selles vanuses väga oluline.

Julgusta oma last võimalikult palju ja ära unusta teda pidevalt kiita. Samuti lase lapsel oma käitumise tagajärgedega iseseisvalt tegeleda ja paku loogilisi lahendusi, kui lapsel on vaja oma vigadest õppida.

Teismelised (13.–19. eluaasta)

Noor hakkab otsima oma kohta kaaslaste hulgas ja ühiskonnas.


Teismelised peavad toime tulema suure hulga erinevate katsumustega. Puberteet võimendab teismelise emotsioone, suurendab vastuvõtlikkust kõikvõimalike riskikäitumiste suhtes ja kõik probleemid tunduvad üüratult rasked. Noor peab hakkama saama ühiskonna ja vanusekaaslaste eelarvamuste ja survega. Samuti on paljudel teismelistel probleeme enesekindlusega.

Psühholoogid kinnitavad, et teismelised vajavad sel eluperioodil oma vanemaid väga, ehkki nad seda alati välja ei näita, isegi vastupidi, nad tõukavad vanemaid hoopis eemale.

Kuigi su teismeline võib käituda mässumeelselt, siis tegelikult loodab ta sinu toe ja juhendamise peale. Ära sunni oma teismelist end avama. Pigem tuleta talle pidevalt meelde, et sa oled tema jaoks alati olemas.

Teismelise maailmapildi kohta loe veel SIIT!

Uuringud kinnitavad, et just positiivne perekondlik õhkkond, ühine ajaveetmine ja avatud suhtlus pereringis ning hobidega tegelemine aitavad teismelisel stressirohked aastad üle elada ja inimesena küpseda. Ei tasu unustada, et igale arenguatepile eelneb kriis ja puberteediiga tulekski niimoodi võtta.

Lapsevanemaks olemine pakub meile suuri väljakutseid ja õppetunde. Veel tähtsam, vanemaks olemine pakub ka elu suurimaid rõõme. Toeta oma last ja ära unusta ütlemast, kui palju sa teda armastad. Positiivsed suhted oma vanemaga on kõige olulisemad, saavutamaks seda, et laps kasvab terveks ja õnnelikuks.

Allikas: mindbodygreen