Üks olulisemaid ülesandeid, mida magneesium kehas täidab, on kaltsiumi transport läbi rakumembraanide. Ilma teiste toitainete abita kaltsium meie luukude tugevdama ei pääse. Lisaks magneesiumile on vajalik veel räni, D- ja K-vitamiin. Liigne vaba kaltsium vereringes põhjustab aga pigem kahju kui kasu – seda on seostatud südame-veresoonkonnahaigustega, kuna see ladestub veresoonte seintele, muutes need jäigaks ja raskesti läbipääsetavaks, vahendab Telegram.ee.

Mineraalid on sageli olulisemad kui vitamiinid

Mineraalid on sageli olulisemad kui vitamiinid – ilma mineraalideta ei saa vitamiinid imenduda ega moodustuda. Tänu monokultuuride kasvatamisele keskenduvale põllumajandusele, mis sõltub keemilistest väetistest, pestitsiididest ja herbitsiididest, on pinnas magneesiumivaene ning selle tõttu sisaldab ka toit vähem magneesiumi, kui me vajame. Hinnanguliselt on kuni 80% inimestel magneesiumipuudus ja seda ametlike normide põhjal määrates.

Magneesiumipuuduse sümptomid

Mõned eksperdid leiavad, et ametlikud normid on liiga madalad ja tegelikult peaks magneesiumi tase kehas ja selle tarbimine toiduga olema palju kõrgem. Magneesiumi taseme määramine veretestidega võib olla keeruline, kuna vereseerumi magneesiumitase ei peegelda tegelikku magneesiumi hulka kehas. Testimise asemel on sageli lihtsam vaadata magneesiumipuuduse sümptomeid. Paljud neist sümptomitest võivad olla põhjustatud millestki muust, aga kui mitu alljärgnevat sümptomit korraga esinevad, siis on suure tõenäosusega selle põhjuseks magneesiumipuudus.

  • kaltsiumipuudus ja selle tagajärjed nagu haprad luud ja kergesti lagunevad hambad
  • südame-veresoonkonna haigused, südame rütmihäired ja pekslemine
  • nõrkus
  • probleemid lihastega – krambid, lihaspinge, lihasevalu
  • treemorid (käte, pea, lõua, jalgade värisemine)
  • iiveldus
  • ärevus, stress ja paanikahood
  • kõrge vererõhk
  • II tüübi diabeet
  • respiratoorsed probleemid
  • pearinglus
  • kurnatus
  • kaaliumipuudus
  • neelamishäired
  • mäluhäired
  • segadusesolek
  • unehäired
  • kõhukinnisus
  • silmade valgustundlikkus ja probleemid valgusetaseme muutusega kohanemisel
  • tundlikkus valjude helide suhtes
  • rahutus ja hüperaktiivsus
  • pidev isu soola, magusa või millegi muu järele, mida täpselt nimetada ei oska

Mida magneesiumipuuduse puhul teha?

Nagu kõigi vitamiinide ja mineraalide puhul on kõige parem tarbida magneesiumi toiduga. Magneesiumirohked on mitmed seemned ja pähklid nagu näiteks kõrvitsa-, päevalille ja seesamiseemned, mandlid ja India pähklid. Mõned oad, rohelised lehtköögiviljad ja spinat, nõges, suvikõrvits, nisuidud, erinevad vetikaliigid ja meretaimed ning kakao aitavad ka magneesiumivarusid täiendada.

Terve soolestiku mikrofloora mängib magneesiumi imendumisel rolli, on leitud, et laktobatsillid võivad mõjutada magneesiumi biokättesaadavust, kuna need lõhustavad magneesiumi imendumist piiravaid aineid.

Magneesiumi on peaaegu võimatu üle tarbida. Juhul kui magneesiumi toidulisandit liiga palju võtta, reageerib keha sellele kõhulahtisusega, väljutades üleliigse. Suur osa müüdavaid magneesiumi toidulisandeid ei imendu aga piisavalt hästi, et tagada igapäevast annust, üledoseerimisest rääkimata. Magneesiumoksiid imendub kehas väga halvasti, magneesiumtsitraat ja -kelaat on enamasti tõhusamad. Magneesiumiõliks nimetatav magneesiumkloriid on naha peale määrituna ka hea magneesiumiallikas ning mõrusoola nime all tuntud aine magneesiumsulfaat imendub vannivette lisades läbi naha, lõõgastades lihaseid ning alandades vererõhku.