Mida ei tohiks kindlasti pärast lahkuminekut teha — lahutatud vanemate ja nende laste soovitused

Kui endistel abikaasadel on lapsed, jäävad nad läbi laste ka kogu eluks seotuks. Päris karm, kui lahutuse eesmärgiks on oma kaasat enam mitte kunagi näha, või kuidas? Laste pärast pole vaja vägisi koos elada, kuid vähemalt laste pärast on vaja ka pärast lahutust inimesteks jääda. Lugege siit, milliseid lahutusjärgseid suhtlemisvigu peaks oma lapse huvides vältima.

Lapsed jäävad teie endise kaaslasega alatiseks seotuks, seetõttu on oluline teada, et pärast lahkuminekut on omavaheliseks suhtlemiseks ka teisi ja palju paremaid variante, kui tülitsemine. Need näited, mida ei tohiks pärast lahutust oma lastele teha, on kokku pandud lahutatud vanemate ja nende laste soovitustest.

1. Oma endise kaaslase tagarääkimine

Juhul, kui üks vanem räägib teist pärast lahutust taga, siis on selle vanema eesmärgiks oma enesetunde parandamine ja soov saada lapsepoolset toetust ja poolehoidu. Tegelik tulemus niisugusele käitumisele on aga see, et laps tunneb ennast süüdi ja nii keerulise olukorra kui ka võimaliku lahenduse eest vastutavana. Lapsel on niigi raske, vanemad ei tohi talle lisaks oma muresid selga laduda.

2. Lapse elu selle osa, mis on seotud teise vanemaga, ignoreerimine

Lapsed vajavad pärast vanemate lahutust võimalust rääkida ka oma elu sellest osast, mis hõlmab ka teist lapsevanemat, ilma et nad tunneksid end süüdi. Laps ei soovi teist vanemat oma käitumisega reeta, kuid soovib oma elu, mis teise vanemaga seotud ka teiega jagada. Kuulake ta ära, rõõmustage koos temaga ja seikade puhul, mis teid kadedaks või üksildaseks teevad, proovige pigem lastega eksi laimamise asemel kasvõi neutraalselt rääkida.

3. Lahutuse räpaste detailide esiletoomine

Lapse võib tõepoolest oma pideva laimamisega teise vanema aadressil lõpuks arvama panna, et teine vanem pole midagi väärt, kuid sellega tekitate ka lapses väärtusetuse ja räpasuse tunde. Laste detailidest säästmine teeb lahutuse nende jaoks kergemini üleelatavaks. Kui vajate nõustamist selle suhtes, kui kohutavalt on endine abikaasa teiega käitunud, pöörduge spetsialisti poole. Ärge otsige oma lapse abi lahendamaks probleeme, mille lahendamisega te ka ise hakkama ei saa. Isegi see, kas rääkida lapsele sellest, et teine vanem lastetoetust ei maksa, tuleb hoolega läbi mõelda. Lapses võib selliste asjaolude teadmine tekitada tunde, et teine vanem ei armasta teda piisavalt, et teda toetada.

4. Lapse teadmatuses hoidmine

Siiski, osa informatsiooni lahutuse kohta peaks lapsele teada olema. Sõltuvalt laste vanusest, peaksid lapsed siiski teadma, mis on lahutuse üldine põhjus. See annab lapsele kindlustunde, et tema pole olukorras süüdi, ega selle eest ka kuidagi vastutav.

5. Perekondike ürituste vältimine, sest ka eks on seal

Juhul, kui lahutuse põhjuseks polnud ekstreemsed äärmused, nagu näiteks koduvägivald, ei peaks te neid vältima. Lastel tuleb ette üritusi, kuhu nad sooviksid kutsuda mõlemaid vanemaid. Olgu selleks laste esinemised, kooli lõpetamine või täiskasvanud laste puhul ka abiellumine. Kui vanemad ei suuda käituda, kurvastavad nad oma lapsi ja võivad hiljem lastepoolsest kutsest üldse ilma jääda.

6. Eksiga kohtumisest draamaetenduse tegemine

Kui lähete kuhugi, kus viibib ka endine abikaasa, siis lahendage olukord väärikalt. Isegi teineteise ignoreerimine on parem lahendus, kui stseeni korraldamine või demonstratiivne põlguse näitamine. Lapsed tunnevad ennast väga halvasti, kui nende kooli jõulupidu saab lahutatud vanemate korraldatud stseeni või isegi nägude tegemise pärast rikutud. Valige oma istekohad hoolikalt. Te ei pea üksteist soojalt tervitama, aga pidage seda meeles, et mida vähem dramaatilised need kohtumised on, seda parem. Siis ei ole te ka järgmise kohtumise suhtes nii negatiivselt meelestatud.

7. Lastes süütunde tekitamine, sest nad viidavad teise vanemaga aega

Kui jagate eksiga ühist hooldusõigust, siis viidab laps aega nii isa kui emaga, samuti on jagatud pühad. Vanemad peavad meeles pidama, et nemad lahutasid oma abikaasast, mitte nende lapsed. Ärge öelge oma lastele, kui üksikult ennast tunnete, kui nad otsustavad veeta aega ka teise vanemaga. Aja möödudes võite isegi leida, et see on värskendav puhkusehetk.

9. Eksabikaasaga suhtlemisel lapse vahendajana kasutamine

Ema: „Ütle oma isale, et ta raha ära maksaks!"
Isa: „Ütle oma emale, et mind see, mis tema otsustas, ei rahulda!"
Selline suhtlusviis on koormav eelkõige lapsele, aga ka vanematele endile. Kui laste ema või isa tahavad teisele lapsevanemale sõnumi edasi anda, peavad nad omavahel rääkima. Ja selline asi peaks olema iseenesestmõistetav, last ei peaks segama täiskasvanute asjaajamistesse.

10. Lapse kaasamine oma kurbusesse

Lahutusest tingitud valu võib kesta kaua, aga ärge suunake seda oma lastesse. Ükski laps ei taha pidevalt kuulda, et vanem kannatab ja on masenduses. Kui veedate kogu lapsega koosoldud aja oma eksi siunates, korrutate pidevalt, kui raisus teie elu eksi pärast nüüd on, siis on tulemus topelthalb, teie masendus suureneb veelgi ja laps hakkab eelistama vanemat, kes suudab väljendada suuremat elurõõmu.

Lahutus on valus, kuid ärge tehke seda veel valusamaks oma laste jaoks, ärge pange neid oma käitumisega vanema elu eest vastutust kandma. Te võite olla pahane ja solvunud, pettunud ja kättemaksuhimuline, kuid ärge mürgitage sellega oma laste elu.

Kui neid nõuandeid järgida, alguses kasvõi vastu tahtmist ja jõuga, siis peagi näete, et need aitavad ajapikku kõigil oma eluga edasi minna. Teie leiate elust taas rõõmu ja laps õpib, et mis ka elus ette ei tuleks, kõigega saab hakkama.

Kuidas lapsed näevad seda, kui nende ema või isa uue elukaaslase leiab, selle kohta loe SIIT!