Mida lapsed oma vanematelt vajavad?
Heaks lapsevanemaks olemine on terve teadus. Laps kasvab ja muutub iga päevaga. Paljudele vanematele on tuttavad kahtlused, mis neid alatasa vaevavad. Kas tuleks väiksekest hellitada või, vastupidi, olla temaga karmim? Milliseid sõnu kasutada, et ta sind kuulaks ja lõpetaks jonnimise? Ja ikka nii edasi ja nii edasi. Loomulikult teevad kõik vanemad vigu, vahel ilmselgeid teiste jaoks ja märkamatuid neile endile.
Rahvuslikud eripärad
Mõistesse „head lapsevanemad" suhtutakse erinevates maades erinevalt.
Juriidiliselt kõige teadlikumad vanemad elavad USA-s. Emad ja isad austavad oma laste õigusi ja sõltumatust. Hästi suhtutakse ka lapse valmisolekusse teenida raha isegi kõige õrnemas eas. Lapsele makstakse koduste tööde ja heade hinnete eest . Ning ei mingit füüsilist vägivalda.
Traditsiooniline itaalia ema on orienteeritud armastusele ja seotusele oma lastega hauani välja. Ta osaleb oma võsukeste elus tormaka õrnusega, hellitustega, suudlustega ja sageli ka kõrvakiiludega.
Prantslased ilmutavad oma järglaste suhtes mõistlikku vaoshoitust. Siin ei õnnestu rahvarohkes kohas kuulda valjult nutvat last. Hellitamist siin eriti ei ole. Söö taldrik tühjaks, aita emal koristada, ära sega vanematele vahele.
Käbi ei kuku kännust kaugele ...
Pere suutlikkus maksta kinni oma lapse harrastused pole kunagi liiast. Vanemate kõrgem haridus mõjutab reeglina positiivselt laste õpinguid ja kasvatust üldse. Ent materiaalne heaolu ja haritus on vaid eeldused autoriteedi saavutamiseks.
Tähtsaimateks faktoriteks on vanemate korralikkus, oskus sõbrustada, töökus ning ustavus oma põhimõtetele.
Enamasti on andekad lapsed andekate ja hoolitsevate emade ja isade töö tulemus. Laps tegeleb ükskõik millega vaid seetõttu, et see talle meeldib.
Kui aga täiskasvanud suhtuvad tema ettevõtmistesse jahedalt ja ükskõikselt, kaob lapsel kiiresti soov tegutseda. Sellised vanemad võtavad paraku oma lapse edusamme kui normaalseid ja enesestmõistetavaid ning lülituvad tegevusse vaid siis, kui lapsed neid kurvastavad. See on aga väga vale.
Enesekontroll
Kui sageli oleme rahulolematud oma lastega! „Sa pead", kinnitab ema. Ent laps, kas vanuse või individuaalse võimekuse tõttu, lihtsalt ei suuda teha seda, mida temalt nõutakse. Jah, ta pole ideaalne. Muide, nagu ka kõik inimesed siin maailmas.
Selle asemel, et hakata häält tõstma, on targem midagi muud teha. On ju leebemaid sõnu lapse jaoks: „See pole sinu moodi", „Mis see siis oli?", „Räägime sellest". Ära võrdle oma last mitte kellegagi, ära alanda teda, eriti teiste inimeste juuresolekul.
„Piisavalt hea ema"
Loomulikult võivad kõik emad ja isad eksida. Vahel muudab üksainus tegu hea vanema halvaks. Just nii hakkavad lapsed mõtlema. Kuidas siis kaotatud usaldust tagasi võita? Paljud meist on korduvalt lapse ees süütunnet tundnud. Siis tuleb ka andeks paluda ning seletust anda, kartmata seejuures oma autoriteeti kaotada.
„Piisavalt hea ema" on tavaline keskmine naine, kes teeb oma lapse jaoks kõik, mis ta võimuses on, kuid seejuures jätab endale õiguse eksida. Psühholoogid kinnitavad, et lapsed vajavad just selliseid vanemaid, kes teevad vigu, ent õpivad nendest.
Sellise ema kõrval õpib laps raskustega toime tulema. Ta hakkab kiiremini aru saama, et elus on hulk takistusi, mida tuleb osata ületada. Ning et tuleb tunnistada oma vigu ja üritada neid heastada.
Ära hoia aega kokku
Pidev ajapuudus on probleem paljude vanemate jaoks. Siit reegel: tuleb leida aega perekondlikuks suhtlemiseks. Räägi lastega, vaadates neile silma, tunne huvi, tea, usalda, ole vastutav.
Ja veel - armasta neid lihtsalt. Lapsi peab kallistama ja suudlema, et nad tunneksid, kui vajalikud nad oma lähedastele on. Lapsed vajavad kaitstuse tunnet ning seda annab neile armastus.
Loe raamatuid, pea nõu spetsialistidega, vaheta kogemusi teistega. Kõik see aitab saada suurepäraseks vanemaks.
Peamine - jaga oma võsukestele heldelt armastust.
Vanemaid on igasuguseid...
Milline lapsevanem oled sina?
1. Vanemad ei pööra lastele tähelepanu, alandavad ja ignoreerivad neid. Selliste perede lapsed on sirgudes silmakirjalikud ja valelikud. Sageli on nad üsna madala intellektiga.
2. Vanemad imetlevad oma lapsi ning peavad neid täiuslikeks. Nende lapsed kasvavad üles egoistidena, pinnapealsetena ja liigselt enesekindlatena. Neil on elus raske oma kohta leida.
3. Harmoonilised suhted, mis on üles ehitatud armastusele ja austusele. Selliste perede lapsed on heasüdamlikud, püüdlevad teadmiste poole ning neil on väga kerge inimestega suhelda.
4. Vanemad on oma lastega sageli rahulolematud ning kritiseerivad neid. Lapsed kasvavad üles närvilistena ja emotsionaalselt ebastabiilsetena.
5. Vanemad hellitavad lapsi üleliia ning üritavad nende eest kõik ära teha. Lastest saavad laisad ja sotsiaalselt ebaküpsed inimesed.
6. Vanemad, kellel on rahalisi raskusi. Nende lapsed kasvavad üles kas pessimistidena või on nad hoopiski tagasihoidlikud ja rahulikud.
