Miks mõned abielud muutuvad õnnetuks ja mõned mitte?


Miks mõned abielud muutuvad õnnetuks ja mõned mitte?
Foto: Unsplash

Isegi püsimajäävate abielude korral langeb suhtes rahulolu tase aja möödudes madalamaks. Kuidas sellist muutust seletada ja miks hea suhte hoidmine nii raske on?

Selleks, et mõista, kuidas rahulolu abielus muutub, pead esmalt mõistma, kuidas sinu mõtted ja arvamused abielust ja sinu kaaslasest on struktureeritud. Meie kujutelm partneritest on keeruline ja mitmetahuline, koosnedes eelarvamustest, mis võivad olla väga konkreetsed (näiteks „Minu abikaasa teeb väga häid pannkooke.”), aga ka hinnangulised (näiteks „Mu abikaasa on imeline!”). Kuigi tahame oma partnerite kohta alati parimat uskuda, pole me võrdselt motiveeritud või võimelised kaitsma oma uskumusi igal teemal. Näiteks, kui su partner teeb tegelikult kohutavaid pannkooke, pole võimalik või väga oluline mõelda teisiti. Küll aga, olles õnnelikus abielus, tahaksid tõenäoliselt leida viisi, kuidas oma abikaasat alati parimast küljest näha, mistõttu on võimalik keskenduda ainult kindlatele asjadele, mis sinu soovi toetavad.

Nii tunnevad ka õnnelikud paarid. Kui alles mõned aastad abielus olnud paaridelt küsida, mis on nende arust abielu hoidmiseks kõige tähtsam, toovad nad üldiselt välja kõige postiivsemad omadused oma suhtest ning need, kes seda kõige rohkem teevad, on ka kõige õnnelikumad. Selline protsess ei toimu ainult suhte alguses. Aja jooksul mõned suhte omadused muutuvad – osa positiivsemaks, teised negatiivsemaks –, aga õnnelikud paarid on need, kes muudavad oma uskumusi vastavalt sellele, et ootused, mis kukkusid läbi, polnudki tegelikult nii olulised. Tulemusena on abielu evolutsioon päevast päeva üsna stabiilne, sest neid muutusi ollakse motiveeritud kaitsma. Ootused abielule on pidevas muutuses, olles headel päevadel positiivsemad ja halbadel vähem positiivsed.

Loe veel

Seotud lood:

Mis tegelikult juhtub vähem positiivsete ootustega? Need ei kao, sest isegi õnnelikult abielus olevad paarid tunnistavad, et nende partnerid ei ole igast küljest täiuslikud. Optimistlikuks jäämine nõuab oskust probleemidest ja pettumustest mööda vaadata ning keskenduda positiivsele. Üks viis selleks on selgitada välja, mis neid põhjustab. Näiteks, kui su kallim on ühel õhtul endassetõmbunud, võib selle põhjuseks olla raske tööpäev (mitte märk, et ta ei huvitu sinust enam) ning sellel pole mingit suuremat mõju teie abielule. Abielud, kus paarid süüdistavad teineteist tehtud vigade või ebameeldiva käitumise pärast, ei tundu aja möödudes lihtsalt enam nii meeldivad.

Miks suhte hoidmine nii raske on?

Kui eelnevalt kirjeldatu abielule nii hästi mõjub ja vastabiellunud paarid seda juba teevad, siis miks rahulolu abielus siiski nii tihti langeb? Lühike vastus sellele on, et pidevalt kaaslase ebameeldivale käitumisele positiivseid põhjuseid leida pole lihtne. Eriti, kuna abielud ja muud intiimsed suhted ei leia aset kinnises ruumis. Uuringud on kinnitanud, et mida haavatavamad suhte osapooled on (mõtle: tundlikkus, iseloomuomadused, lapsepõlve kogemused) ja mida rohkem stressi tekitavate olukordadega tuleb väljaspool suhet toime tulla (töökoormus, rahaline olukord, terviseprobleemid), seda rohkem mõjutatud on ka suhe.

Uuring toob välja kaks põhilist põhjust, miks inimesed oma abieludega aja jooksul järjest vähem rahul on. Esiteks, mõned inimesed on juba loomulikult suhtes paremad. Näiteks, kui paluda suhte osapooltel kirjutada ausalt abieluprobleemidest, tunnistavad mõned paarilised, et igal konfliktil võib olla kaks poolt ja kompromissid on võimalikud. Teised aga kirjeldavad olukordi ainult oma vaatenurgast, mõistmata, et ka teised arvamused on võimalikud, rääkimata sellest, et neil võib tõepõhi all olla.

Teiseks, suhte hoidmine nõuab energiat ja mõnel juhul pole seda piisavalt palju. Vahel ei piisa, kui paaridel on suurepärased oskused probleemidega toimetulekuks, kui nad pole võimelised konkreetsel hetkel nendega tegelema. Paraku on stressirikkamal ajal ka paaridel, kes on muidu suhtes edukad, raskem probleeme lahendada. Selle tõestuseks küsiti äsja abiellunud paaridelt iga kuue kuu järel 1.–4. abieluaastal, milliseid põhjendusi nad teineteise negatiivsetele käitumistele leidsid. Iga kord paluti neil kirjeldada ka, milliste stressirikaste olukordadega nad väljaspool suhet toime pidid tulema (näiteks stressitase tööl, finantsiline olukord jms). Vastuseid kõrvutades selgus, et rahulikumal ajal suutsid paarid leida teineteise negatiivsele käitumisele paremaid põhjendusi, hoides ära suuremad probleemid, aga kui käes oli stressirikkam aeg, süüdistati teineteist rohkem. Veel tuli välja, et inimestel, kellel on elus rohkem stressi, on raskem hoida püsivaid paarisuhteid ja inimestel, kellel esines suhtes rohkem probleeme, olid ka üleüldiselt stressile vastuvõtlikumad.

Seega, miks siis on nii raske säilitada positiivseid tundeid, mis iseloomustavad värskelt abiellunud paarikesi? Sellepärast, et pettumused pikaajalistes suhetes on vältimatud ja isegi inimesed, kes tulevad muidu probleemidega hästi toime, võivad läbida stressirikkama perioodi, mil ka nemad ei jaksa enam kõiki probleeme lahendada.

Võimalik lahendus, kuidas lahutusi ära hoida

Selleks, et abielu või püsisuhe toimiks, tuleb lihtsalt vaeva näha. Samas selgus uuringust, et kaaslase käitumist pole alati võimalik hästi tõlgendada. Inimestel, kellel on elus parasjagu raskem, võib olla keeruline oma käitumist muuta, ja isegi paarid, kes muidu teavad ideaalselt, kuidas teineteise halva käitumisega toime tulla, võivad stressi tõttu jõu kaotada.

Allikas: American Psychological Association