Meie soov olla teistele meele järgi tuleb meie sisemusest, sest meie eelkäijad pidid tahes tahtmata olema ellujäämise nimel teistele rohkem meele järgi. Ka tänapäeval otsime sotsiaalset heakskiitu ja suhtlust. Uuring aga näitab, et keskendudes liialt teistele, jätame enese eest hoolitsemata. Adelphi ülikooli ja raamatu Living With Depession (Depressiooniga elamine — toim.) autor Deborah Serani sõnul on püüdmine teistele kogu aeg meele järgi olla kahjulik. Ta lisab, et häda on siis, kui seame teised endast tähtsamale kohale ja unustame seejuures iseend ära. Serani sõnul hindavad paljud teistele meele järgi olejad enda väärtust vastavalt sellele, kui palju nad suudavad teiste heaks midagi teha. Seetõttu ei näe nad aga kunagi enese väärtust isegi siis, kui nad ei prooviks kõigi soove rahuldada. Massachusettsi meditsiinikooli psühholoog ja professor Sherry Pagoto aga ütleb, et sellest ringist väljatulemiseks tuleb esmalt aru saada, et iseendast hoolimine ei ole mitte luksus vaid on vajalik. Ta sõnul võib kujutada ette olukorda, kus oled Punase Risti autojuht ja transpordid vett ja toitu torimis kannatada saanutele. Kui aga keskenduda ainult abivajajatele ja kiirustada sündmuskohale autot tankimata, leiad end üks hetk tee äärest. Nii pole sellest aga kellelegi kasu.

2. Hoia asjad tasakaalus

Mental Health America sõnul paneb aga teiste endast kõrgemale seadmine inimese kaotama enese vajadused, soovid ja arusaama iseendast. Seesugune tasakaalutus võib alguse saada juba varajases lapsepõlves ja areneda edasi täiskasvanuikka jõudmisel. Sherry Pagoto sõnul tekitab seda kasvukeskkond, milles saadakse karistada pisivigade eest, vanemad hoolivad lapsest vaid tinglikult ja on neile emotsionaalselt kättesaamatud. Niisugune keskkond paneb inimese otsima vaid teiste heakskiitu. Saamaks aga aru sellest käitumismustrist, on seda võimalik vältida ja vabaneda nii-öelda kurjast ringist.

3. Saa aru, et sa ei ole enesekeskne

Panna piirid teistest hoolimisele ja keskendudes esmalt enda eest hoolitsemisele — see ei ole enesekeskne vaid vaimselt tervislik. Kui keskendud aga kogu aeg ainult oma lastele, elukaaslasele, ülemusele või isegi kooli lastevanemate hoolekogule, tekitad enesele vaimselt ebaterve käitumismustri. Piiride seadmisest võib mõelda kui teistele teadaandmisest, et oled teadlik, kuidas tervislikud suhted toimivad. Kui üks pool annab palju ja saab vastu vähe, ei ole see enam tervislik käitumine.

4. Alusta väikestest asjadest

Kui oled jõudnud arusaamale, et soovid loobuda kõigile teistele meele järgi olemisest, võib see esialgu tunduda hirmuäratav. Seetõttu tasub alustada väikestest asjadest. Näiteks tee endale nädalas tunnikese võrra rohkem aega, et tegeleda sellega, mis just sulle meeldib. Võid endale teha ka nimekirja lähiaastate plaanist, märkides sinna kolm kõige olulisemat isiklikku saavutust, milleni soovid jõuda. Seejärel ava oma kalender ja vaata üle need sündmused, mis sind eesmärkide poole ei vii. Need on valdkonnad, mille osatähtsust võiks vähendada. Loobudes kohustustest, mis on aega- ja rahanõudvad, aitavad sind viia lähedamale sinu tegelikele unistustele.

5. Küsi endalt, mis on realistlik

Teine viis keskendumaks olulisele, on küsida eneselt, millised plaanid on tehtavad. Päevas on vaid kindel arv tunde ja kui sa soovid olla rohkem seotud oma laste koolieluga, töötada rohkem ja aidata oma vanas eas ema, tasub mõtelda, millised plaanidest on realistlikud. Tuleks endalt küsida, kui palju aega suudad pühendada, kui palju on liiga palju ja kas sa saad delegeerida neid asju teistele, mida ise teha ei jõua. Võib-olla on mõni alternatiiv, et midagi ära teha. Nende küsimuste endalt küsimine aitab hoiduda liigsetest kohustustest.

6. Võta arvesse oma vaimset tervist

Seades teised endast kõrgemale olles ise väsinud ja ülekoormatud, võib tekkida minnalaskmine. Säilitamaks tasakaalu enese ja hoolitsetavate vahel, peaksime seda vältima. Tuleb meeles pidada, et kui tunned, et saad teiste aitamisest energiat ehk nii-öelda laed oma patareisid, siis tasub aidata. Kui see mõjub aga pigem koorvamana, tuleks veeta rohkem aega iseendaga.

7. Räägi, millest mõtled

Teiste aitamine ja neile meele järgi olemine on omadused, mida vaadeldakse naise rolli lahutamatu osana. Naisi võetakse kui aitajaid, koostöötegijaid ja teiste lohutajaid. Enese prioriteetidest rääkimine on aga oluline oskus ja isegi kui see algul võib tunduda võõras, siis enese soovide ja tunnete väljendamine aitab vältida seda, et teised sõidavad sinust oma soovidega üle. Kui esialgu tundub imelik öelda “ei”, siis võib alustada ka lahjemate fraasidega nagu “Ma peaksin enne kalendrisse vaatama” või “Ma annan hiljem teada, kas saan” ja hiljem öelda, et kahjuks ei saa.

8. Kuula oma sisehäält

Võid küll algselt mõelda, et väldid inimesi, kes mõnd teenet küsida võivad, ent kui leiad end üks hetk ikkagi nurkasurutuna ja ütled kõigele “jah”, ei ole midagi muutunud. Tasub pöörata tähelepanu oma sisetundele ehk teisisõnu kui keegi midagi küsib, seisata, hinga ja tunneta, mida sisetunne ütleb. Kui tunned kõhklust või ärevust, on see märk, et tegemist on millegagi, mida sa teha ei soovi, mistõttu tuleks ka öelda ei. Saades eneseteadlikumaks, aitab see paremini mõista, miks tunned vajadust öelda jah. Kas ütled jah sellepärast, et tunned hirmu või sellepärast, et tunned survet? Enda käitumist analüüsides on suurem võimalus teha ka muutusi.

9. Õpi ütlema ei

Kui sa oled harjunud ütlema kõigele “jah”, siis asjadele “ei” ütlemine võtab aega ja harjutamist. “Ei” ütlemises peitub oma võlu — seda teab ka iga laps. Tuleks aru saada, et "ei" ütlemine väljendab seda, kes oled ja mida soovid. Seda võib öelda ka pehmemalt, kuid piisavalt enesekindlalt, et vastus oleks arusaadav. Iga kord ei pea olema tõsine põhjus, et millestki loobuda. Piisab sellest, kui end enesekindlalt väljendada ja kõik saavad aru.

10. Lase lahti mürgistest suhetest

Teiste meele järgi olejad arvavad pahatihti, et enda tunnete-soovide väljendamine ja "ei" ütlemine viib neilt sõbrad ja armastatu, sest äkki nad ei saa uutest piiridest aru. Kui see on nii, siis oled mürgises suhtes, sest hooliv inimene saab sinust aru ja ei pane pahaks, kui ütled "ei". Nad isegi austavad sind selle eest, et suudad olla enesekindel ja sul on selgroogu. Kui aga inimene hakkab sellepärast vaidlema, lõpetab sinuga rääkimise või suhtlemise ja innustab sind ütlema "jah", olenemata sellest, et sa ei soovi, tasuks kaaluda selle suhte või sõpruse tegelikku väärtust. Kui suhe või sõprus põhineb sellel, et oled andja ja midagi vastu ei saa ning sinuga ei arvestata, tasub sellest loobuda.

11. Saa aru, kui sind kasutatakse ära

Kui oled suutnud piirid paika panna selle vahel, mida soovid ja mitte, saad ka tulevikus paremini aru, kui sind proovitakse meelitada tegema asju, mida sa teha ei soovi. Kui saad teistelt sama palju vastu kui neile ise annad, on kõik korras. Püüa aru saada ka manipuleerivast käitumisest. Näiteks kui keegi rõhutab liigselt süütundele, et sind panna "jah" ütlema, on see midagi, millest tasub hoiduda. Mida rohkem suudad kuulata ja tähele panna, kuidas teised räägivad ja märgata, mida nad teevad, seda rohkem oled teadlik ka inimeste tegelikust palest.

12. Saa üle oma süütundest

Tehes enesele teatavaks oma vajadused, võib hakata tekkima süütunne. Ära lase end sellest eksitada. Kindlate piiride paikapanemiseks on vaja tolereerida tekkivat süütunnet, ja kuigi see võib alguses raske olla, siis kaob see ajapiku ära. Autasu nähtud vaeva eest on aga tasakaalus elukorraldus ja parem enesetunne.

Allikas: Reader’s Digest