Millised lapsed kasvavad peredes, kus lapse tunnetest ei hoolita ega tema mõtteid ei kuulata?

 (1)

Millised lapsed kasvavad peredes, kus lapse tunnetest ei hoolita ega tema mõtteid ei kuulata?
Foto: Unsplash

Kui laps on emotsionaalselt hüljatud, siis mida päev edasi, seda rohkem süveneb lapses veendumus, et tema emotsioonid ei ole olulised või tekitavad teistele probleeme ja järelikult tuleb need maha suruda või ära peita. See on väga raske koorem, mida täiskasvanuellu kaasa võtta.

soovSinu tunded ei ole, ütlevad vanemad oma kehakeele ja hääletooniga. Vaiksed, tahtmatud ja tavaliselt nähtamatud sõnumid, mis lapsed vanematelt saavad, juurduvad sügavale sisse ning kinnistuvad. Teismeeas, kui laps peaks koguma enesekindlust ja eneseteadlikkust, võtavad vanematelt tulevad signaalid, et neid ei huvita, lapselt heaolutunnet hoopis vähemaks. Täiskasvanuellu astudes ei suuda need noored teha õigeid otsuseid, sest elavad pidevas eksimishirmus. Armastussuhtes ei suuda nad ennast avada ega lasta endil rõõmu tunda. Kui noored, kes on pärit kodudest, kus neid ei pandud tähele, saavad ise lapsi, jätkavad nad eneselegi mõistmatult sama mustrit: nad tunnevad, et lapsed on neile koormaks ja nad ei saa aru, miks see nii on.

Need 10 õppetundi saavad kõik emotsionaalselt hüljatud lapsed. Kahjuks mõjub see lapse arengule ning psühhikale hävitavalt.

Seotud lood:

1. Ei tohi olla liiga kurb ega liiga rõõmus

Kõikidel lastel käivad emotsioonid ühest äärmusest teise. Mudilased on väga vihased või piiritult rõõmsad ja nad vajavad, et keegi neile õpetaks, kuidas kogu selle emotsioonimölluga toime tulla. Aga hüljatud lapsed saavad sõnumi, et nende tunded on tüütud ja käivad närvidele. Nad ei saa vajalikke oskusi emotsioonide juhtimiseks ja mõistmiseks, vaid õpivad hoopis neid vaigistama ja maha suruma. Tulemus on see, et neil justkui polekski ühtegi emotsiooni ja nende kohta öeldakse hiljem “kivinägu”.

2. Oled liiga tundlik

Laps läheb endast välja, kui miski talle ei meeldi. Ta vihastab, kui keegi talle haiget teeb. Vihane laps vajab rahulikku vanemat, kes aitaks tal sellest väga võimsast tundest jagu saada, et ta õpiks ennast ise rahustama. Aga hüljatud lapsele jääb eluks ajaks sisse teadmine, et tema tunded on tühised või ülepingutatud ning ta jääb eluks ajaks oma emotsioone häbenema.

3. Su soovid ja eelistused ei loe

Loe veel

Kõik lapsed on väga nõudlikud ja see ongi normaalne maailma avastamise viis. Mingid asjad on talle tähtsad ja mõne vastu ei tunne ta huvi, mõni meeldib ja mõni üldse mitte. Kui keegi ei küsi lapselt, mida ta soovib või lükkab ta pidevalt eemale, kui ta oma tahtmisi esitab, õpib ta, et tema asi ei olegi midagi tahta ega paluda. Tema tahtmine ei lähe kellelegi korda.

4. Probleemidest rääkimine kurnab teisi

Kui sul oli koolis raske või sõpradega erimeelsused, igatsesid sa, et saaks kellegagi rääkida, nõu küsida ja abi otsida. Aga vastuseks said sa ainult, et neil pole aega ega viitsimist sellega tegeleda. Võtsid täiskasvanuellu kaasa teadmise, et teisi inimesi ei tohi oma probleemidega tülitada, sest see segab neid, parem on kõik enda sisse ära matta.

5. Nutmine on nõrkadele

Oi kui palju me kõik oleme seda kuulnud: mehed ei nuta, ära nuta, miks sa ometi nutad, lõpeta nutmine. Nutmine on väga hea viis oma emotsioonide väljendamiseks, välja elamiseks ja nendega toime tulemiseks. Laps vajab teadmist, et ta võib nutta, kui tal on selleks soovi. Aga hüljatud lapse vanemad hoopis häbistavad teda. Laps õpib, et nutmine on väga halb ja seda ei tohi teha.

6. Teised arvustavad sind tunnete näitamise pärast

“Peida oma tunded ära, et keegi ei saaks sind kritiseerida!” või “Sa ei meeldi inimestele, kui oma emotsioonid välja lased!” või “Kui näitad, et oled nõrk, kasutatakse sind ära!” Sellised mantrad tambitakse kodus hüljatud laste pähe ning nii ei saagi neilt täiskasvanueas ühtegi emotsiooni kätte.

7. Viha on negatiivne emotsioon ja seda tuleks vältida.

Viha on täiesti normaalne emotsioon ja loomulikult kuulus see ka lapsena su igapäeva juurde. Aga sul ei lubatud vihastada, sest see oli vanematele tüütu ja ebamugav. Kui sina vihastasid, said nad väga pahaseks ja karistasid sind selle eest. Õppetund: vihastada ei tohi, see toob pahanduse kaela.

8. Emale lootmine toob ainult pettumuse kaasa

Lastel on vaja oma ema abi. Ka teismelised ja täiskasvanud. Laps ei saa üksinda hakkama, ema peab teda õpetama, aitama, juhendama, talle soovitama ja näitama, kuidas asju tehakse. Aga hüljatud lapse vanemad eeldavad, et laps kasvab ise ja saadavad nende poole pöördunud mudilase puu taha. Kuna kõik abipalved jäävad hüüdja hääleks kõrbes, õpib laps varakult, et pole üldse mõtetki suud lahti teha, pettuda tuleb nagunii.

9. Kedagi ei huvita, mida sul öelda on

Väikestel lastel on piiritu huvi ja uudishimu maailma vastu, nad tahavad lõputult küsimusi esitada ning oma kogemustest rääkida. Aga hüljatud lapse küsimused jäid vastuseta ning keegi ei kuulanud, kui ta tahtis rääkida. Milleks siis üldse midagi öelda või küsida, parem olla vait.

10. Sa oled siin maailmas üksi

Laps vajab tuge ja teadmist, et tulgu, mis tuleb, tal on alati olemas ema ja isa, kelle kaissu pugeda ja kellele oma mured ära kurta. Hüljatud lapse vanemad on alati tööl või oma asjadega nii hõivatud, et neil ei ole aega, energiat ega tahtmist lapse muredega tegeleda. Laps on üksi ja ta võtab kaasa teadmise, et nii peabki olema, tal polegi kedagi, kellele toetuda.

Nüüd, kui sa oled täiskasvanu ja mõistad, et ka sina oled olnud hüljatud laps, saad sa selle teadmise najal hakata astuma samme paremuse suunal. Esiteks tea, et need on kodust kaasa saadud õppetunnid ja mitte sulatõde. See, et sina pidid nende teadmistega üles kasvama, ei tähenda, et nii peabki olema ja et see on 100% õige. Ja päris kindlasti ei tähenda see, et sinu lapsed peaksid samamoodi kasvama.

Tõde on hoopis see, et tunded, ükskõik, kas head või halvad, on õiged, nad annavad meile meie enda kohta informatsiooni, võimaldavad teistega suhelda ja tunnete väljendamine on märk heast tervisest ja tugevusest.

-Teades oma vajadusi ja eelistusi saad sa elada just sellist elu, nagu sulle meeldib.

-Probleemidest rääkimine aitab neist jagu saada.

-Nutmine on väga hea toimetulemise viis.

-Kui teised näevad su tundeid, oskavad nad sind paremini mõista.

-Viha on võimas emotsioon, mis võimestab sind. Aga ära kalla seda teiste peale.

-Kellestki mingil moel sõltumine on hea koostöö alus.

-See, mida sa ütled, on tähtis ja sa peaksid alati oma suu lahti tegema.

-Sa oled täpselt samasugune täisväärtuslik inimene nagu iga teine. Oled oluline ja vajalik. Ja mis peamine — sa ei ole üksi!

Allikas: Your Tango

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare