Uurijad: Brandon McDaniel - perepsühhiaater ja Jenny Radesky - Michigani Ülikooli psühhiaater ja professor.

Miks see uuring oluline on: Aina enam teadustöid leiab, et nutitelefonid ei tee kedagi targemaks ning lapsed ja ka täiskasvanud peaksid nendes veedetud aega piirama. McDaniel ja Radesky uurisid 200 erinevat perekonda ja jõudsid selgusele, et vanematel, kes kodus oma perekonna seltsis telefonist pidevalt oma meile vaatavad või sotsiaalmeedias kellegagi lobisevad, kasvavad suurema tõenäosusega käitumishäiretega lapsed. Liigne tundlikkus, hüperaktiivsus, virisemine ja jonnihood olid häiretest kõige levinumad.

Mida lapsevanemad sellest õppida saaksid: Paratamatult peavad lapsed tähelepanu nimel nutitelefonidega võitlema ja kõige efektiivsem viis vanemapoolse tähelepanu püüdmiseks käib läbi negatiivse käitumise. Seda arvesse võttes on lapsevanemal enda ja teiste närvide säästmiseks kõige parem enda telefonis veedetud aega piirata või kasutada telefoni laste valvsa pilgu eest eemal. Näiteks õhtusöögilaud on viimane koht, kus oma nutiseadmes passida. Lühiajaline telefonist saadud dopamiinidoos ei ületa õnnelikke peresuhteid. Loe edaspidi oma meile näiteks wc-potil.

Uurijad: Noelle Nelson, Selin Malkoc ja Baba Shiv - Ohio riigiülikool.

Miks see uuring oluline on: Vanemate loomulik soov oma lapsi ebaõnnestumiste korral lohutada, et nad olukorrast kiiresti üle saaksid, on igati põhjendatud. Me kõik soovime oma lastele parimat. Nelsoni, Malkoc'i ja Shiv'i uuringust selgub aga, et nende tegevuste kaudu võime panna käe ette lapse loomulikule arengule. Ohio osariigi uurijad leiavad, et lapsed, keda ebaõnnestumiste korral alati lohutatakse unustavad kiiremini, kui halvasti mitte hakkama saamine neid tundma pani ja seetõttu kordavad nad suurema tõenäosusega oma vigu uuesti. Vahepeal on kasulik lapsel negatiivsed ebaõnnestumisega seonduvad emotsioonid läbi elada, sellega õpivad nad saadud kogemusest rohkem ja osakvabd edaspisi sarnaseid vigu ka vältida.

Mida lapsevanemad sellest õppida saaksid: Ebaõnnestumisega kaasnev halb tunne on elus hakkama saamiseks kasulik tööriist ja alati ei pea lapsi igas olukorras kaitsma ja puhverdama. Ära hõõru oma lapsele tehtud viga kunagi nina alla, aga ära vähenda ka tehtud kahju suurust. Samuti ole hea eeskuju: tundes end ise ebaõnnestunult ära peida end võltsilt positiivse näo taha.

Uurijad: Jeffrey Temple - Texase Meditsiiniülikooli naiste ning laste osakonna professor ja tema kolleegid.

Miks see uuring oluline on: Enamik inimesi on kursis sellega, et lapsed, kes kannatavad füüsilise karistamise käes, on tihti käitumishäirete ja madala enesehinnanguga. Temple'i uuring tõestab, et enamik vägivaldseid partnereid kogesid lapsepõlves just füüsilist karistamist. Samuti 15% kõikidest teavitatud vägivallajuhtumitest toimuvad just partnerite vahel. Temple usub, et see protsent võiks väheneda, kui lapsevanemad rakendaksid oma lapsi kasvatades teistsuguseid distsiplineerimismeetodeid. Asi pole ju lapse tulevikku arvestades mitte niivõrd selles, mida laps tegi, kui selles, kuidas vanem reageeris.

Mida lapsevanemad sellest õppida saaksid: Vahet pole, kui väsinud, tüdinud või vihane sa ka poleks, maailmas pole ühtegi põhjust oma lapse füüsiliseks karistamiseks. See mõjub laastavalt sinu lapsele kogu ta elu vältel ja samuti ka inimestele, kellega su laps elu jooksul kokku puutub.

Uurijad: Chandran Paul Alexander - Penn'i osariigi ülikooli professor ning pediaater ja tema kolleegid.

Miks see uuring oluline on: Emad, kes said peale sünnitust oma abikaasadelt palju tuge, leidsid et nende beebidel oli vähem probleeme valusate gaasidega. Seda tõestas Alexander'i uuring kus osales üle 3000 perekonna. See kinnitab levinud arusaama, et isa toetus pärast sünnitust aitab kasvada tervematel ja õnnelikumatel lastel. Vanemate omavahelsed suhted (ja ka peidetud pinged) väljenduvad lapse enesetundes.

Mida lapsevanemad sellest õppida saaksid: Alati ole oma partneri suhtes hooliv ja tähelepanelik ning su beebi kõht tänab sind.

5. Lapsi saab õpetada tolerantseteks

Uurijad: Gail Heyman - San Diego ülikooli psühholoogiaprofessor ja tema kolleegid.

Miks see uuring oluline on: Uuring, kus osales rohkem kui 100 Hiina last, õpetas 5-aastaseid lapsi eristama afroameeriklasi nende välimuse eripärade kaudu. Uuringu hüpotees oli, et lapsed, kes mõistavad et ka kõik teisest rassist inimesed on täiesti unikaalsed ja erineva välimusega, ei ole tulevikus rassistlikud ja ei arvusta inimesi ainult nende nahatooni tõttu.

Mida lapsevanemad sellest õppida saaksid: Kuigi rassismi 5-aastasele lahti seletamine on keeruline protsess, ei ole raske õpetada last eristama indiviide ja seda, et igast rahvusest inimesi on nii häid kui halbu. Nahatoon või rahvus ei anna põhjust eelarvamuseks. Lapsed on oma suhtumiste poolest enamasti oma kasvukeskkonna ja kodu peeglid.

Uurijad: Joseph Piven - North Carolina osariigi meditsiiniülikooli professor ja tema kolleegid.

Miks see uuring oluline on: Imikutel teostatud ajuskaneeringid suudavad 96% tõenäosusega ennustada autismi juba pooleaastastel lastel. Kuigi sellelaadsed uuringud on alles algfaasis ja vajavad arendamist, annavad nad palju lootust varasematele diagnoosidele.

Mida lapsevanemad sellest õppida saaksid: Üks põhjustest, miks autismi avastamine emotsionaalselt on nii raske, on see, et vanemad on tavaliselt elanud aastaid teadmisega, et laps on igati terve, kuid käitub millegipärast sobimatult. Nad on olnud pettunud oma lapsekasvatamisoskustes ja isegi lapses. Isegi kui varasem diagnoos ei tähenda ilmtingimata paremat raviplaani, aitab see lapsevanematel olukorraga palju paremini kohaneda ja oma last nii tema arengus kui emotsionaalses mõttes toetada.

Uurijad: Sandra E. Black, Erik Grönqvist, Björn Öckert - IZA ökonoomikainstituudi keskuse liikmed.

Miks see uuring oluline on: Uuring analüüsis Rootsi poisse ja avastas, et kõige vanemad lapsed olid 30% suurema tõenäosusega tulevikus juhid ja töötasid tihemini liidripositsioonil, kui nende hiljem sündinud pereliikmed. Uurijad leidsid, et põhjus selle taga peitub faktis, et esimesi lapsi julgustatakse kõige rohkem hakkama saama, mis tagab nende edukuse koolis ja järjepidavuse enese arendamises. Samuti on enamikel esimestel lastel kõrge IQ, mis neid samuti elus edasi aitab.

Mida lapsevanemad sellest õppida saaksid: Oma esimest last on täiesti sobilik igatpidi julgustada ja toetada. Sa ei vali oma laste seast lemmikut ja mõistad, et hiljem sündinud lastel on teistsugused tugevad ja kasulikud omadused, mille arengule saad vanemana hoogu anda.

Uurijad: Rebecca Knickmeyer - North Carolina osariigi ülikooli professor ja tema kolleegid.

Miks see uuring oluline on: Antud omapärane uuring leiab, et kindlad mikrobioomide rühmad 1-aastaste kakas ennustavad kõrgemat kognitiivset võimekust tulevikus. Huvitaval kombel, lapsed kelle väljaheite mikrobioomid olid omavahel sarnasemad, said aasta hiljem erinevates testides halvemad tulemused, kui lapsed, kelle kaka oli erinevate mikrobioomide rohke.

Mida lapsevanemad sellest õppida saaksid: Ei ole olemas tüütul hulgal sinu pisikese musti mähkmeid, on ainult suurepärased IQ tulemused!

Allikas: huffingonpost.com