Neuroteadus paljastab| Neli rituaali, mille järgimine muudab sind õnnelikuks


Neuroteadus paljastab| Neli rituaali, mille järgimine muudab sind õnnelikuks
Foto: Unsplash

õnnelikumaks muutmiseks ja depressiooniilmingute vähendamiseks on vaja omaks võtta neli harjumust, mis pideval rakendamisel suurendavad organismis dopmaanitaset ja seega suureneb ka õnnetunne. Ja kes ei tahaks siis selles igapäevaelu virrvarris pisutki õnnelikum olla?

Need neli rituaali, mille peaksid õnnelikuma elu saavutamiseks omaks võtma, on neuroteadlase Alex Korbi sõnul järgmised: igapäevane tänulikkus, oma tunnete mõistmine ja neile nime andmine, otsuste tegemine ja puudutamine.

1. Igapäevane tänulikkus

Lühikest aega muretsemine tekitab ajus hea tunde, sest see jätab mulje nagu tegeleksid probleemiga, pidev muretsemine mõjub aga halvasti ja selle asemel tuleks mõelda, mille eest oma elus tänulik oled. Tänulikkus suurendab dopamiini kogust, sest aktiveerib vastava ajupiirkonna.

Väga tähtis on endalt küsida, millal tunned ennast halvasti. Mõnikord jääb mulje, et meie aju justkui sooviks, et tunneme ennast süüdi või häbiväärselt, aga miks see on nii? Usu või mitte, aga süütunne aktiveerib aju premeerimiskeskuse.

Uhkus, häbi ja süütunne aktiveerivad sarnased neurovõrgud. Huvitaval kombel on uhkus kõige tugevam nendest emotsioonidest ja põhjustab aju premeerimiskeskuses kõige rohkem aktiivsust. Üldiselt seletab see, miks on teinekord hea tunne endale tuhka pähe raputada ja öelda, et oleme süüdi: see aktiveerib aju premeerimiskeskuse.

Seotud lood:

Võib-olla oled ka suur muretseja. Miks? Lühikest aega muretsemine tekitab ajus hea tunde, sest see jätab mulje nagu tegeleksid probleemiga. Uuringud näitavad sama: kui tunned ärevust ja muretsed selle pärast, et tunned end nii, siis see rahustab sind, sest mingis mõttes on ka muretsemine probleemiga tegelemine.

Pikaajaliselt mõjub süü- ja häbitunne ning muretsemine väga halvasti. Selle puhul aitab hästi endale ühe kindla küsimuse esitamine: mille eest ma tänulik olen?

Loe veel

Tänulikkus suurendab dopamiini kogust, sest tänulikkuse tundmine aktiveerib vastava ajupiirkonna. Samuti muudab tänulikkus suhtlemise teistega oluliselt meeldivamaks. Näiteks, kui töökaaslane saadab sulle kasulikke materjale, ütle talle aitäh. Lisaks tõstab tänutunne serotoniinitaset. Kui mõtled sellele, mille üle oled elus tänulik, suunad oma aju keskenduma elu positiivsetele külgedele.

Pole oluline, kas sulle tuleb meelde nimekiri asjadest, mis sulle elus suurt rõõmu valmistavad. Tuju tõstab väga palju otsimisprotsess ise. See, kui mõtled, mis on need asjad, mis teevad su õnnelikuks.

Tänulikkus ei muuda õnnelikumaks aga ainult sind. Sinu positiivne ellusuhtumine mõjub hästi ka teistele sinu ümber.

2. Sildista oma tunded

Negatiivsete tunnete sildstamine on kasulikum, kui negatiivsete emotsioonide allasurumine — kui jõuad selgusele, kas tunned kurbust või viha, muutudki rahulikumaks.

Kui tunned end halvasti, siis tee kindlaks, mida tunned. Kas oled kurb? Ärevuses? Vihane? Uuringud on näidanud, et negatiivsele tundele nime andmine vähendab seda. Piisab ka emotsiooni kirjeldamisest paari sõnaga. Niisiis, kui tunned ärevust ja ütled endale, et see on ärevus, muutud rahulikumaks.

Negatiivseid emotsioone ei tasu alla suruda. Lisaks on uuringud leidnud, et negatiivseid tundeid alla surunud inimesed ebaõnnestusid seda tehes. Mõnedel juhtudel mõjus see isegi halvemini, kui probleemi eitamine.

3. Otsusta

Otsustamine vähendab ärevust ja tekitab heaolutunnet. Oled kunagi tundnud, et millegi otsustamisel saab aju justkui rahu ja sind valdab hea tunne? Selles ei ole midagi juhuslikku. Ajuteaduse kohaselt vähendab otsustamine stressi. Lisaks aitab see lahendada probleeme.

Lisaks vähendab otsustamine negatiivseid impulsse ja rutiini tekkimist. Otsustamine muudab elu selgemaks, sest tead kindlalt, mida soovid ja kuidas midagi teed.

Kuna otsustamine pole alati kerge, tekib tahes-tahtmata küsimus: milliseid otsuseid teha? Soovitatav on teha otsuseid, mis on piisavad. Nii tunned, et sul on enda elu üle kontroll. Mõistlik ei ole püstitada aga eesmärke, mis peavad kulgema täpselt plaanipäraselt. Seeläbi võib tekkida hoopis täiuslikkuse taotlus, mis omakorda tekitab hoopis stressi.

Otsustamine tekitab ka mõnutunnet. Kui teed millegi kohta otsuse ja kõik läheb enamvähem plaanipäraselt, tunned, et saavutasid midagi. Kui lased asjadel aga lihtsalt kulgeda ja head asjad tulevad niisama kätte, siis ei teki ka seesugust mõnutunnet.

4. Puuduta teisi

Puudutamine mõjub turvalisust suurendavalt ja lausa valuvaigistina. Head suhted on väga olulised, sest need loovad hea enesetunde. Uuringute kohaselt ongi teiste puudutamine, kui heade suhete loomine ja hoidmine väga kasulik. Loomulikult peab see jääma viisakuse piiridesse ja puudutamise all on mõeldud näiteks ka käesurumist või õlale patsutamist. See muudab su veenvamaks, parendab tiimitööd ja on igatpidi kasulik. Eriti hästi mõjub puudutamine paaridele. Niisiis ära pelga oma partnerit ja kallista teda rohkem. Mida pikem kallistus, seda parem. Kui sul pole aga kedagi kallistada, võiksid minna massaaži, sest ka see mõjub suurepäraselt.

Foto: Unsplash

Väga hästi mõjub ka kaaslase käest kinni hoidmine. Tehti uuring, mille käigus öeldi abielunaistele, et nad tunnevad pisikest elektrišokki. Kui naised tundsid šokki üksi, muretsesid nad rohkem ja tundsid seda tugevamini. Kui naised olid aga abikaasaga koos ja hoidsid oma mehe käest kinni, oli elektrišoki mõju oluliselt väiksem.

Oleme oma harjumuste orjad, seepärast tasuks vaadata ka seda, mis on need viis harjumust, mis sul juhtme kokku jooksutavad.

Allikas: bakadesuyo.com

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare