Aktsepteerimine tähendab, et partneritena hindade te teineteise erinevusi. Olete nõus, et olemas on erinevaid arvamusi ning suudate järgida oma isiklikke vajadusi niisugusel moel, mis on hea ka suhtele üldiselt. Mitte ainult suhte algusaegadel, kui erinevused seda rikastavad ja artaktiivsed tunduvad, vaid kogu elu (või suhte kestmise) jooksul.

Aktsepteerimine suurendab intiimsust ja teineteisest hoolimist. Seega on aktsepteerimine hoiak, mis vähendab stressi ja aitab lahendada üheskoos laste kasvatamisel ette tulevaid väljakutseid.

Sinupoolne aktsepteerimine võib parandada ka partneri valmidust sind ära kuulata ja sinu perspektiiviga nõus olla. See võib isegi suhtes kauaoodatud muutusi esile kutsuda. Inimesed, kes tunnevad, et neid aktsepteeritakse, on valmis kuulama ja ka nõuandeid arvesse võtma.

Kõik see tähendab aga, et aktsepteerimine loob terve, õnneliku ja positiivsema õhkkonna kogu perekonnale.

Nõuanded aktsepteerimise suurendamiseks

Kuluta suhtele aega:

  • veetke koos aega ja jagage huvisid;
  • näita huvi üles, küsides partneri huvialade kohta ning ühine temaga, kui ta kutsub;
  • mõtle välja, kuidas võiksid partnerile oma armastust ja aktsepteerimist näidata;
  • ole viisakas;
  • mõtle asjadele, mida tegite koos, kui alles kohtusite. Kaalu, mis teile meeldis ning mõtle, kuidas saaksite neid tegevusi taas koos teha;
  • räägi partneriga koosveedetud õnnelikust ajast.

Keskendu probleemide lahendamisele:

  • kui teil on probleem, mõtle, mida sa ootad – mis juhtuma peaks;
  • kutsu partner probleemi lahendamisele appi ilma surve ja süüdistamiseta;
  • tee kindlaks viisid, kuidas probleem lahendada isegi siis, kui partner selles ei osale;
  • otsi teistelt abi, kui seda vajad;
  • keskendu pigem tulemusele, mida saavutada tahad, kui sellele, mida partner oleks või poleks pidanud tegema.

Võta vastutus:

  • püüa kindlaks teha, mis on sinu jaoks elus oluline – näiteks suhtlemine, kiindumus, rõõm, turvalisus, rahaline kindlustatus, koos perega veedetud aeg jne.
  • mõtle, kuidas sa neid vajadusi rahuldada saaksid, sealhulgas mõtle ka sellele, kas partner saab sind aidata, või hoopis sõbrad, tugigrupid, professionaalid.

Ole mõistmisel helde:

  • kui partneriga räägid või teda kuulad, püüa aru saada, et oma soovide ja tunnete selgitamine teisele inimesele võib olla raske ning mõnikord tulevad keelele valed sõnad;
  • julgusta partnerit küsimusi lõpuni küsima, mitte neid pooleli jätma;
  • otsi ja tunnusta positiivset – näiteks „tean, et teed pikki tunde sellepärast, et tahad meie eest hoolt kanda“;
  • palu partneril selgitada või rohkem teavet jagada, kui sa aru ei saa, mida ta öelda püüab;
  • kuula ilma, et sa oma positsiooni või käitumist kaitsma asuksid;
  • tunnusta partneri seisukohti isegi siis, kui sa nendega nõus pole. Näiteks: „Mõistan, et sa oled vihane, et ma oma vanemad nädalavahetuseks külla kutsusin ilma, et oleksin seda esmalt sinuga arutanud“.
  • ära kiirusta järeldusi tegema, partnerit süüdistama ja kritiseerima;
  • ära kahtlusta partnerit.

Hoolitse enda eest:

  • võta enda jaoks aega iga päev või igal nädalal, tegemaks seda, mida sa naudid. Näiteks mine vanni mõnulema, mängi korvpalli, loe raamatut, kohtu sõpradega jne;
  • arenda ennast töö- või huvialaselt. Näiteks püüdle edutamise poole, osale mõnel kursusel jne;
  • hoolitse oma tervise eest, käi regulaarselt arstlikus kontrollis ning söö korralikult;
  • lepi sõbraga kokku, et aitate üksteisel laste eest hoolitseda nii, et kumbki saab mõnikord pisut puhata või siis oma partneriga kohtingule minna.

Otsi abi:

  • aktsepteerimine ei tähenda ohtliku (kahjustava) käitumise talumist.

Allikas: raisingchildren.net.au