Kannatajal on vastuolulisi emotsioone:

  • Peab kuritarvitamist normaalseks: Kui teie naaber ei tea, kuidas terve suhe välja näeb või on üles kasvanud keskkonnas, kus kuritarvitamine oli tavaline, ta ei pruugi pidada nende suhet kuritarvitamiseks.
  • Teadmatus: vahel ollakse suhte alguses meelitatud, kui partner „ligitikkujate” vastu karm on. Naine, kes on kasvanud normaalsete suhetega perekonnas, ei aima, et selline käitumine võib pöörduda tema enda vastu
  • Hirm: Naine võib karta, mis juhtub, kui nad otsustavad lahku minna.


a) Naine võib tunda ohtu, sest vägivaldne mees võib olla ähvardanud vägivallaga teda, tema sugulasi, lapsi, lemmikloomi või omandit. Mees võib olla ähvardanud naise äramineku korral teha ka enesetapu;

b) naine võib karta ka, et ei tule üksi toime, eriti siis, kui peres on alaealised lapsed. Hirm ebakindla tuleviku ees võib olla suurem kui hirm juba tuttava, kuigi vägivaldse suhte ees.

c) mees ähvardab lapsed ära võtta. Seda hirmu tunnevad mitte ainult kodused, vaid ka ka paljud töötavad naised, sest edukal mehel on võimalus palgata tippadvokaate, kuid naisel selle jaoks raha napib.

  • Häbi: Raske on tunnistada, et oled kuritarvitatud. Naisele võib tunduda, et ta pole teinud midagi valesti, sidudes end vägivaldse partneriga. Vägivaldsuse avaldumist varjatakse, sest sõbrad ja lähedased võibolla ei usu seda ja kardetakse hukkamõistu.
  • Madal enesehinnang: Kui partner pidevalt alandab ja süüdistab naist asjades, mida ta oletatavalt valesti teeb, hakkab naine seda uskuma ja leiab, et nimetatud kuritarvitus on tema süü.
  • Armastus: naine armastab endiselt vägivallatsejat — „ta ei ole ju kogu aeg vägivaldne”. Sageli soovitakse ainult vägivald peatada, mitte suhet lõpetada.
  • Lapsed: Naine püsib vägivaldses suhtes laste pärast -„Lastel on ju isa vaja”. Ta ei saa aru, kuidas vägivalla pealtnägemine mõjub lastele.
  • Lootus: naine võib loota, et vägivallatseja muutub („armastus muudab”). Tihti vägivallatseja tõotab ka ise, et ta muutub ja see on viimane kord. Mõnda aega see võib ka nii olla, kuid siis algab vägivallaring uuesti.
  • Üksindus: Mees on lõhkunud naise sotsiaalse võrgustiku — tal on olnud keelatud suhelda sõbrannade ja sugulastega.
  • Materiaalne sõltuvus: naine võib olla mehest täielikus materiaalses sõltuvuses ja tal ei ole võimalust iseseisvat elu alustada (koduperenaine, ühised laenud,eluase, väike sissetulek).
  • Tervis: Puue või kroonilised haigused, mille tõttu vajab ohver abi igapäevaeluga toimetulemisel
  • Sotsiaalne surve: kui vägivaldne käitumine on ühiskonnas aktsepteeritud, ei söanda kannatav pool seda öelda oma sõpradele, sest tal on hirm, et keegi ei usu või et ollakse vägivallatseja poolel.
  • Kogukonna kultuurilis-usulised veendumused: vägivalla tunnistamist/mitte tunnistamist võib mõjutada naabri kultuurilised ja religioossed veendumused, sest keegi ei soovi oma perekonda häbistada. Kogukonna arusaamade järgi võivad naise õigused olla marginaalsed.
  • Perekond: ka naise perekond võib avaldada survet edasiseks kooseluks. Tihti on mees edukas töötaja ja hea suhtleja — kõigi teistega peale oma naise. Negatiivseid emotsioone elatakse välja ainult nelja seina vahel ja oma naise peal.

Allikas: naisteabi.ee

Jaga
Kommentaarid