Psühholoog: lapsevanemad peaksid enesekindlamate laste kasvatamiseks tegema just neid asju
15 laste kasvatamisest kõneleva raamatu autor psühholoog Carl Pickhardt sõnab, et laps, kel puudub enesekindlus, proovib vastumeelselt uusi asju ega soovi vastu võtta väljakutseid, sest kardab läbi kukkuda või teistele pettumust valmistada.
See võib neid kammitseda end ka hilisemas elus tagasi hoidma ning segama edukat karjääriredelil ülespoole ronimist.
„Enesekindluse vaenlased on laitmine ja hirm,“ selgitab psühholoog. Niisiis, lapsevanemana on sinu ülesanne oma järeltulijat julgustada ja toetada, kui ta raskete ülesannetega silmitsi seisab.
Siin on sulle 17 nippi, mis aitavad lapses enesekindlust kasvatada.
1. Hinda pingutust hoolimata sellest, milline on tulemus.
Lapse kasvamisel on teekond lõppeesmärgist olulisem. Pole vahet, kas laps lööb oma meeskonnale võiduvärava või virutab palli õnnetul kombel väljaku piiridest välja, plaksuta tunnustamaks pingutust. Laps ei peaks mitte kunagi proovimise pärast piinlikkust tundma.
„Pikas perspektiivis tekitab pidev püüdmine hoopis suurema enesekindluse kui aeg-ajalt õnnestumine,“ selgitab psühholoog.
2. Julgusta harjutama ja pädevust omandama.
Mis iganes see ka poleks, millest su laps huvitatud on, julgusta teda harjutama. Kuid ilma liigse surveta.
Harjutamine on investeering enesekindluse kasvu ja teadmisse, et harjutamine muudab igaühe soorituse alati paremaks.
3. Lase tal probleeme lahendada.
Kui sa kogu raske töö lapse eest ära teed, ei arene ta kunagi nii kaugele ega muutu nii enesekindlaks, et ise probleeme lahendama hakkaks.
Vanema pidev abi takistab eneseabist ammutatud usalduse väljaarenemist ja omapäi probleemidele lahenduste leidmist.
Ehk teisisõnu — on parem, kui su laps saab koolis vahel ka kolmesid ja neljasid kui pelgalt viisi. Oluline on see, et ta õpiks, kuidas probleeme lahendada ja seda tegelikult ka teeks.
4. Lase tal olla eakohane.
Ära oota, et laps käituks nagu täiskasvanud. Kui ta tunneb, et ainus hea moodus on käituda samamoodi nagu ta vanemad, võib see ebarealistlik standard tema pingutustele halvavalt mõjuda. Püüdlused vastamaks liiga kõrgetele ootustele võivad enesekindlust vähendada.
5. Julgusta uudishimu.
Mõnikord võib lapse lakkamatu küsimustevool olla väsitav, kuid hoolimata kõigest peaksid teda küsimusi esitama julgustama.
Paul Harris Harvardi ülikoolist tõdeb, et küsimuste küsimine on lapse arengu seisukohalt vaadates abistav ülesanne, sest see tähendab, et on asju, mida laps ei tea ning nähtamatuid teadmistemaailmu, mida laps kunagi veel külastanud pole.
Kui lapsed kooli lähevad, on need, kelle kodus soodustati uudishimu, oma klassikaaslastest peajagu üle, sest nad on harjunud info vastuvõtmisega oma vanematelt, kirjutab The Guardian. Ning nad suudavad seetõttu ka õpetajalt saadud teabe hästi vastu võtta. Teisiti öeldes — nad teavad, kuidas õppida paremini ja kiiremini.
6. Esita uusi väljakutseid.
Näita lapsele, et väikeste eesmärkide saavutamine viib samm-sammult suurte eesmärkideni, nagu rattasõidu õppimine abiratastega jalgrattal.
Vanemad võivad lapse enesekindlust toita, kasvatades vastutust tasahaaval.
7. Väldi üle nurga laskmist ja erandite tegemist.
Niisugune käitumine soodustab enesekindluse puudumist. Õigustamine ei kasvata enesekindlust.
8. Ära kunagi kritiseeri püüdlusi.
Miski ei heiduta last enam kui tema püüdluste kritiseerimine. Vajaliku tagasiside ja soovituste andmine on tore, kuid ära kunagi ütle, et ta teeb midagi halvasti.
Kui laps kardab läbikukkumist, sest muretseb, et sa pettud temas või saad vihaseks, ei taha ta enam uusi asju proovida.
Lapse enesehinnangut ja motivatsiooni vähendab vanematepoolne kritiseerimine sagedamini, kui me arvata oskame, tõdevad psühholoogid.
9. Vigadest õpitakse.
Vigadest õppimine kasvatab enesekindlust. Kuid see juhtub ainult siis, kui lapsevanem käsitleb vigu kui võimalusi õppimiseks ja arenemiseks.
Ära ole oma lapse suhtes liiga kaitsev. Luba tal segadusi tekitada, nüüd ja tulevikus, ning aita aru saada, kuidas järgmisel korral ülesandega paremini hakkama saada.
Oih ja aih momente tuleks psühholoogide sõnul võtta kui võimalusi õpetada, et läbikukkumist ei pea kartma.
10. Ava uks uutele kogemustele.
Lapsevanem on kohustatud lapsele elukogemusi jagama ja sisendama, et enesekindlus võimaldab tal laias maailmas hakkama saada.
Uute asjade tutvustamine õpetab lapsele, et pole oluline, kui hirmutav või eriline mingi asi on, ta saab sellega hakkama.
11. Õpeta talle asju, mida sa ise oskad.
Sina oled lapse silmis kangelane, vähemalt kuni teismeliseeani.
Kasuta seda võimu, et õpetada talle, kuidas mõelda, käituda ja rääkida. Näita ise ka eeskuju.
Sinu jälgimine aitab lapsel enesekindlam olla ja arvata, et ta oskab samamoodi teha.
12. Ära näita ega ütle, et muretsed tema pärast.
Vanemlik muretsemine näib lapse silmis sageli enesekindlust vähendava asjaoluna. See seab tema enesekindluse löögi alla.
13. Kiida ka ebaõnnestumise korral.
Elu ei ole kaugeltki õiglane. Elu on vahel hoopis kuradi raske ning mingil hetkel saab ka laps sellest aru.
Kui ta eluraskustega rinnutsi seisab, peaksid vanemad viitama, et raskustega võitlemine suurendab vastupidavust.
On väga oluline meelde tuletada, et igal teekonnal edu suunas kohtab ta ka komistuskive ja tagasilööke.
14. Paku oma abi ja toetust, aga mitte liiga palju.
Liiga palju abi viib peagi eneseabi vähenemiseni.
Kuid kui laps end esmalt ise aitab ning sina alles seejärel appi tõttad, kasvatab see temas enesekindlust.
15. Tunnusta julgust proovida uusi asju.
Pole vahet, kas ta proovib pääseda korvpallimeeskonda või läheb oma esimesele sõidule Ameerika mägedel, vanem peaks alati last uute asjade proovimisel julgustama. Psühholoogid soovitavad öelda kasvõi midagi nii lihtsat: „Oled väga julge, et seda proovisid!“
Tuttavate asjade külge klammerdumine on mugav, uute ja teistsuguste asjade proovimine nõuab julgust.
16. Tähista õppimise põnevust.
Laps vaatavad vanemate pealt, kuidas ta elus ettetulevatele erinevatele asjadele reageerima peaks. Kui sinu jaoks on põnev see, et sa talle ujumist õpetad, või uut võõrkeelt, siis tundub selle asja õppimine tallegi põnev.
Õppimine on raske töö ja selle tunnustamine kasvatab enesekindlust ning soovi juurde õppida. Seega tunnusta ja soov kasvab!
17. Ole autoriteetne, aga mitte sundiv ega karm.
Kui vanemad oma nõudmistes liiga karmid on, siis lapse enesekindlus väheneb.
Kui last aga autoriteetselt juhendada, siis hoiab see alal tema tegutsemisjulguse.
Allikas: businessinsider.com
