Targad selliseid asju ei tee
Intelligentsus on väga oluline. Eriti professionaalses töökeskkonnas on targast ja nutikast inimesest suur kasu. Küll aga on vähem targematel inimestel harjumused, mis neid tarkadest eraldab. Mõned nendest harjumustest on ka küllaltki halvad.
Siin on välja toodud viis harjumust, mida rumalad teevad, aga targad mitte:
1. Rumalad inimesed süüdistavad teisi enda vigades
Oma probleemide teiste kaela ajamine on küllaltki märgatav ja seda panevad paljud tähele. Samuti on see üks asi, mida targad ja endast lugupidavad inimesed kunagi ei tee. Kui inimene järjepidevalt süüdistab teisi oma vigades, jätab ta teistele küllaltki kiirelt mulje kui mitte just kõige teravamast pliiatsist sahtlis.
Samuti ei meeldi rumalatele võtta oma vigade eest vastutust. Nende jaoks on vaid kaks varianti – haletseda ennast või hakata otsekohe süüdistama kõiki teisi. Ekspertide sõnul on teistele näpuga näitamine üks esimisi asju, millest võib järeldada, et inimene on suutmatu oma tegude eest aru andma ja olema usaldusväärne.
Küll aga teavad nutikad, et vead on need, milles õpitakse ja igas nihu läinud asjas on midagi, mis aitab end parandada. Seetõttu tasuks vigu näha hoopis kui teed paremuse poole.
2. Rumalatel peab alati olema õigus
Targemate jaoks ei ole probleem kuulata ka teiste arvamusi, nende üle mõelda ja hoopis lisada neid mõttekuse korral oma mõttekäiku, olles seeläbi ka suurema empaatiavõimega. Seetõttu on intelligentsuse üks märke kindlasti võimekus näha erinevaid asju ka teiste vaatenurgast. Samuti on targemad inimesed avatumad uutele ideedele ja nende suhtes ka vastuvõtlikumad.
Rumalad inimesed vaidlevad aga edasi olenemata sellest, kas neil on õigus või mitte. See tähendab ka, et nad ei saa aru, kas teine inimene võib neist olla targem või nutikam. Seesugust enese ülehindamist nimetatakse ka Dunning-Krugeri efektiks. See kujutab endast, et rumalamad inimesed arvavad end kõige targemaks olema, suutmata aru saada teiste kompetentsusest.
See termin võeti kasutusele 1999. aastal kui psühholoogid David Dunning ja Justin Kurger avastasid eelnevate uuringute käigus, et kõige suurema võimete ülehindamiseni viivad alad nagu loetust arusaamine, male ja autosõit.
Nad viisid Cornelli ülikool lisauuringuid läbi ja avastasid lisaks, et rumalad inimesed mitte ainult ei ülehinda ennast vaid ka ei tunnista, et keegi teine võiks nendest targem olla. Dunningu sõnul ei saa ebakompetentne inimene aru, et ta on oskamatu. Ta lisab, et oskused, mida läheb vaja õige vastuse väljaselgitamiseks on samad, mis aitavad aru saada, mis õige vastus on.
See muidugi ei tähenda, et targad inimesed arvaksid alati, et kõigil teistel on õigus. Küll aga kuulavad nad tähelepanelikumalt ja kaaluvad mitmeid argumente enne kui langetavad otsuse.
3. Rumalad inimesed reageerivad lahkarvamusele viha ja ärritusega
Loomulikult võivad ka targad inimesed aeg-ajalt millegi peale vihastada, kuid rumalate puhul on esimene reaktsioon ärrituda ja vihastada, kui miski ei lähe nii nagu nad soovivad. Teisisõnu muutuvad rumalad inimesed agressiivseks, kui tunnevad, et neil puudub olukorra üle kontroll.
Michigani ülikooli teadlaste läbi viidud uuringus osales 22 aasta vältel 600 inimest koos oma vanemate ja lastega. Uuringus avastati märgatav korrelatsioon agresiivse käitumise ja madala IQ-taseme vahel.
Teadlased märkisid uuringu hüpoteesiks, et madala intelligentsusega inimesed õpivad agresiivse reaktsiooni juba varajases vanuses, mis muudab aga nende edasise arengu keerulisemaks.
4. Rumalad inimesed eiravad teiste soove ja vajadusi
Kui intelligentsed inimesed on hea empaatiavõimega ja nende jaoks on lihtne saada aru teiste inimeste vaatenurkadest, siis rumalamate puhul see nii ei ole.
Texase tehnikaülikooli teadlane Russel James viis tuhandete ameeriklaste seas läbi uuringu, millest selgus, et kõrgema IQ-ga inimesed on valmis andma lahkemalt ilma, et ootaksid midagi vastu. Samuti selgus, et kõrgema intelligentsusega inimesed saavad kiiremini teiste vajadustest aru ja proovivad leida lahenduse, et teisi aidata.
Rumalad inimesed aga ei suuda nii hästi aru tajuda teiste vajadusi ega aru saada, et keegi võiks mõelda nendest erinevalt. Nende jaoks on võõras ka teiste heaks millegi tegemine ise mitte midagi vastu saamata.
Meist igaüks on aeg-ajalt isepäine või enesekeskne, ent on oluline hoida tasakaal oma eesmärkide saavutamise ja teiste soovide ja tunnete vahel.
5. Rumalamad inimesed arvavad, et on kõigist teistest paremad
Targad inimesed proovivad tavaliselt teisi aidata ja motiveerida. Nad teevad seda, sest nad ei karda olla kellegist vähem targemad. Samuti on neil tervislik tasakaal enesekindluse osas ja nad on piisavalt targad hindamaks oma võimekust.
Rumalad inimesed kipuvad aga teiste kohta halvasti rääkima, et siis ise paremad välja paista. Nad usuvad, et on kõigist teistest üle ja seetõttu on ka kiired hinnangut andma kõigi teiste elude kohta. Eelarvamus ei ole aga märk intelligentsusest.
Ühes Kanadas läbi viidud uuringus selgus, et madalama IQ-ga inimesed on tihti ka karmimate karistuste poolt ja suurema tõenäosusega nii homofoobid kui ka rassistid.
Bioloogivad usuvad, et inimese üldise arengu seisukohal on väga oluline koostööd. Ilmselt ka seetõttu võib üheks suurimaks intelligentsuse märgiks olla koostöövõime teiste inimestega.
Allikas: independent.co.uk
