1. Sa hirmutad oma lapsi päkapikkude ja jõuluvanaga

“Kui sa oma tuba korda ei tee, siis sulle päkapikud kinke ei too!” Muidugi ka see: “Jõuluvana toob ainult headele lastele kingitusi!” Pole ju vaja oma lapsi tingimata ähvardada. Kui kokkulepped selle kohta, mis on lapse ülesanded, kipuvad tõesti lagunema ja sa tunned, et vaid jõulude mainimine su last mõjutab, siis ütle talle seda vähemalt positiivsel moel: “Küll päkapikud rõõmustavad, kui näevad sinu ilusat korras tuba!”

2. Sa sunnid oma last muinasjutte uskuma

Su lapse sõbrad on talle rääkinud, et päkapikke ja jõuluvana polegi olemas. See juhtub hiljemalt 6-9 aastaste puhul. Selle asemel, et hakata lapsele sajal moel tõestama, et tegelikult päkapikud siiski on olemas, sest kingitused ju tulevad sussi sisse ja et jõuluvana on ka igal aastal käinud, ütle talle, et inimesed arvavad selle teema kohta erinevalt. Pole ju vaja, et ta oma sõprade ees lolliks jääb. Kui peres on veel väikeseid õdesid-vendi, siis palu oma suuremalt lapselt, et las see, et vahest päkapikke polegi, olla teie omavaheline pisike saladus. Mõne aja pärast võib ta ka ise pisemate sussi sisse midagi poetada ja väiksemate rõõmust kingi üle headmeelt tunda.

3. Sind tabab kingihullus

Sinu lapsed on suutnud sulle selgeks teha, et kõik nende sõbrad saavad ikka kohe nii palju ja nii kalleid kingitusi. Asi on selles, et oma peas liidavad lapsed oma sõprade kingitused kõik kokku ja neil tekib tunne, et kõik peale nende saavad hulganisti kingitusi. Selle asemel, et oma lapsele suurt hulka odavaid asju osta, et tal jääks mulje, et asju on palju, eelista siiski mõistlikuks jääda. Kui laps on oma paljud odavad mõttetud kingid kõik lahti teinud, jääb tal ikka tühi tunne, et ta pole midagi erilist saanud. Parem räägi lapsega sellest, millised on tema päris soovid. Jätke tulevikuunistusteks need asjad, mis sunniksid sind panka röövima ja leppige kokku, et ta saab ühe erilise asja. See asi võib tulla tema paari lemmiksoovi hulgast siis jõuluõhtul tema jaoks ka üllatusena.

4. Sa unustad rabeledes, mis on oluline

Oled ennast päris sisse mässinud kõikide asjadega, mida oled plaaninud pühade ajal teha. Kingiostutuurid, suurpuhastus, ekstra töökohustused, puhkava kolleegi asendamine, klientide jõuluüritused. Muutud närviliseks ja rabedaks ning unustad põhilise. Põhiline on mõnus pereaeg koos oma lastega. Minge ühisele jalutuskäigule jõulutulesid vaatama, küpsetage rahus piparkooke ilma, et sa oma meile avaksid või samal ajal pesu peseks. Sa peaksid oma laste jaoks ka päriselt kohal olema, mõttega kohal olema! Kui sa temaga koos paberist lumehelbeid lõikad, siis ära aja samal ajal telefoniga tööasju. Las ka see tolmurull olla seal diivani all veel paar päeva, vaata parem laste kaisus jõulufilmi. Lihtsalt võta aeg maha ja ole oma lastega koos!

5. Sa nõuad nii endalt kui oma lastelt liiga palju

Sõpru ja sugulasi on palju ja oled leppinud ühele päevale mitu külastust ning tormad siis koos lastega perest peresse. Lapsed pole veel ühes kohas kohanenudki, kui hakkad neid juba kokku korjama, sest on vaja ka järgmiste sugulaste juurde minna. Tulemuseks on rahutud ja närvilised lapsed ning stressis vanemad. Keegi ei saa end kusagil lõdvaks lasta, sest kell tiksub. Sa eeldad oma lastelt ka liiga palju — et nad istuksid rahulikult laua ääres paigal kaks tundi järjest, et nad suudaksid oma riided puhatad hoida terve päeva jooksul, et nad tervitaksid südamlikult ka neid sugulasi, keda nad esimest korda näevad jne. Sa sisistad neile vihaselt kõrva, et käitugu nad ometi normaalselt, kui nad ülemeelikumaks muutuvad, selle asemel, et lasta neil lihtsalt lapsed olla. Võta vabalt ja jaga pigem oma külaskäigud mitme nädalavahetuse peale. Lastele ei pea jõuludest jääma mälestus kui kõige rahutumast ja närvilisemast ajast terve aasta jooksul. Las neile jäävad meelde ikka kaisutamised ja musid-kallid ning teadmine, et vanematel on nende jaoks aega ja tähelepanu.