Seitse asja, mida teevad õnnelikud pered oma igapäevaelus teisiti
32 kodu avasid uuringu läbiviijatele oma kodu uksed. Ja mitte ainult maja esiuksed vaid ka tagauksed, magamistoa uksed ja isegi vannitoa uksed. Seda kõike ühel eesmärgil: uurimaks, kuidas suudavad tänapäeva perekonnad ühildada kodu- ja tööelu.
Uuring viidi läbi 10 aastat tagasi California perede hulgas, kuid perestressi teema on aktuaalne jätkuvalt. Igas uuringus jälgitud peres oli kaks töötavat vanemat, kaks või rohkem last ja pangalaen. Ehk siis läbilõige enam-vähem keskmisest perest. Pea iga pereinimene saab end selle peretüübi ja nende igapäevaeluga samastada.
Kolmeliikmelised uuringu läbiviijate grupid salvestasid nelja ööpäeva jooksul kõik, mis nendes peredes toimus. Kirja pandi kogu aeg, mis kulub pesuga tegelemisele, kodutööde kuhjumisest tekkinud paanika lahendamisele, söögilauas nääklemisele ja kõigele muule. Iga pereliikmega tehti eraldi intervjuud ja mõõdeti ka nende stressitaset.
Tulemuste kohaselt on perestressiga toimetuleku võtmeks armastavad ja soojad peresuhted. Üksteisest hoolimine ja igaühe märkamine.
Need on seitse asja, mida teevad õnnelikud pered oma igapäevaelus teisti:
1. Õnnelikes peredes tegutsetakse koos ühise eesmärgi nimel
Kodutööde jagamine oli üks teema, millele uuringus keskenduti. Järeldusi tehes jõuti tõdemuseni, et head suhted on pigem nendes peredes, kus ei jälgita, kui suur on täpselt kellegi kodutöödele kuluv aeg või kui palju keegi on täpselt teinud, vaid oluline on see, et kõik tunnevad, et tegutsetakse üheskoos eesmärgi nimel.
Õnnelikus suhtes olevad naised tunnevad, et nende mehed tajuvad, millal naine abi vajab ja siis ka aitavad oma naist. Oluline ei ole niivõrd mehe panuse kogusuurus, kui see, et mees on valmis oma naisele õigel hetkel appi tulema. Siis tunneb naine, et mees hoolib temast ja hoolitseb tema heaolu eest. Heade suhetega ja end õnnelikuks pidavates peredes tuleb mees appi sibulat hakkima või katavad lapsed lauda sel ajal, kui pereema süüa teeb. Sellistes peredes on ka vähem üksteise kallal vingumist tehtud või tegemata kodutööde pärast.
Kodutööde puhul ei jagata õnnelikes peredes üksnes vastastikku korraldusi, kes mida tegema peab, vaid suhtutakse pigem mängulisemalt — saadetakse üle köögilaua vastastikku õhusuudlusi, visatakse pesu kuivama pannes omavahel nalja, kiidetakse ennast ja teisi pereliikmeid abi eest. Ei peeta arvet, kes kui palju just tegi. Ja uurijate üks järeldus oli ka see, et nendes peredes, kus naine meest rohkem kiidab, on ka mees valmis rohkem panustama, mis teeb omakorda naise tänulikuks…
2. Õnnelikes peredes osatakse tavalistest asjadest rõõmu tunda
Muidugi on igal pereemal unistus sellest, kuidas kogu pere koos suurepäraselt puhkab. Ilma, et peaks majapidamisele, tööle, omavahelistele lahkhelidele ja kodustele probleemidele mõtlema, kuid selline puhkamise võimalus on pangalaenude ja töötavate vanemate ning koolide-ringidega peredes siiski pigem kord aastas.
Õnnelikes peredes osatakse aga igas päevas rõõmukillukesi leida. Pereliikmete stressitase langeb ja õnnetunne suureneb esmapilgul väikestest asjadest. Näiteks sellest, kui ema tütrel õhtuti lihtsalt niisama juukseid kammib ja seejuures temaga mõnusalt vestleb, aga ka sellest, kui isa oma pojaga mürab ja tagaajamist mängib. Kui pühendada igale pereliikmele iga päev kasvõi viis minutit jäägitut, mängulist ja armastavat tähelepanu, siis pereliikmete stressitase on koheselt madalam.
Üks viis, mille abil saab igaüks oma peresuhteid vaadelda, on see, kuidas sinu peres mõne pereliikme koju saabudes käitutakse. Näitkes kui isa tuleb töölt, siis heade suhtega peredes tervitavad kõik pereliikmed soojalt kojusaabujat, ka kallistatakse ja vahetatakse paar lauset. Tesites peredes peredes ei tee lapsed saabujat aga märkamagi, sest nad on arvutimängu süvenenud ning pereema hüüab näiteks köögist tervituse asemel: “Vii nüüd kohe see prügi välja, mille hommikul jälle unustasid!”
See väike asi, et iga pereliige tunneks end koju oodatuna, on tegelikult suur asi.
3. Armastavate suhetega peredes pole vanemad oma lastele mitte sõpsid, kellega võib suvalisel hetkel ka kraagelda, vaid eeskujud
Kodune igapäevaelu on teineteist hindavate vanematega peredes tunduvalt sujuvam ja rahulikum. Nendes peredes on vähem nääklemisi ka sellistel igapäevastel teemadel nagu laste õppimine või see, kes peaks pesema nõud. Moodsad vanemad tunnevad mõnikord, et nad peaksid olema lastega võrdsetel positsioonidel, kuid õnnelikumad on siiski need pered, kus vanemaroll on kindlalt paigas ja lastele pole pandud suurte otsuste tegemise raskust, kuid kelle arvamuse ja soovidega siiski arvestatakse.
See, kuidas täiskasvanud teineteist kohtlevad, ei määra mitte ainult paarisuhte kvaliteeti, vaid kogu pere sisekliima. Kui partnerid näitavad teineteise suhtes üles lugupidamist, hoolimist, soojust ja toetust, mitte aga sarkasmi, teineteise tagarääkimist või otsest halvustamist, siis pole mitte ainult nende endi suhted paremad vaid ka lapsed aktsepteerivad oma vanemaid rohkem.
4. Õnnelikes peredes kokatakse koos ja süüakse tervislikumalt
Uuringus tõdeti, et enamuses peredes kulutatakse õhtusele söögitegemisele umbes tunnike. Hoolimata sellest, kas kasutatakse poolfabrikaate või värskeid tooraineid. Poolfabrikaate kasutavates peredes läheb rohkem aega sellele, et erinevad pereliikmed söövad erinevaid asju ja toidupakkujal on sellevõrra rohkem tegemist. Värskeid tooraineid kasutavad pered kaasasid ühtlasi ka tihedamini lapsi söögitegemisse. Lapsed, kes võtavad osa söögitegemisest ja laua katmisest söövad ka kõike, mida söögiks lauale pannakse, näitasid uuringud. Samuti on sellise suhtumisega peredes helgem kodune meeleolu.
5. Õnnelikes peredes elavad inimesed võtavad alati pisut aega ka enda jaoks
Pärast rasket tööpäeva suudab oma koduste jaoks täielikult kohal olla vaid see, kes on saanud pisut aega ka iseendale. Eriti just naised tunnevad ennast hirmsasti süüdi, kui nad kasvõi viis minutit iseendale pühendavad, kuid uuringu kohaselt õnnelike suhtega peredes just seda tehakse. Pärast tööpäeva lubavad need naised endale kas mõnusa ajakirjalugemise, jalutuskäigu, tassi teed või kasvõi tükikese magusat. Ja seda mitte jooksu pealt, vaid aega maha võttes. See võimaldab hetkeks puhata ja samal ajal ümber lülitada. Heas tujus pereema loob ka kodus heatujulise õhkkonna.
6. Õnnelikes peredes vaadatakse koos televiisorit
Unustage ära väide, et televiisor on ainult kurjast. Stressirikastes peredes istub hoopis igaüks oma arvutis ja omavahelised teemad ei kipu ka haakuma. Seevastu õnnelikes peredes vaadatakse üheskoos mälumängusaateid, sporti, laulusaateid ja muud sellist, mis panevad pereliikmeid emotsioone jagama. Koos arutletakse lemmikute üle, mõistatatakse küsimuste vastuseid, elatakse kaasa osalejate võitudele ja kaotustele, visatakse nalja ning luuakse läbi selle kõige ühiseid mälestusi.
7. Õnnelikes peredes on rohkem igapäevaseid rituaale
Arvatakse, et spontaansus on see, mis pereelu huvitavaks teeb, kuid uuringu kohaselt sõltub rahulolu pereeluga pigem just sellest, milline on igapäevarutiin. Õnnelikes peredes soovitakse üksteisele head ööd, loetakse lastele õhtuti muinasjuttu, antakse kodust lahkujale ja saabujale musi. Sellised armastavad igapäevarutiinid vähendavad tunduvalt argiaskelduste stressi. Kodune elu muutub läbi selliste rutiinide mõnusamaks ja kojujõudmist igatsetakse rohkem.
Sellised hetked võtavad hetkeks maha kiirustamise ja tunde, et tormatake rabeledes läbi elu, perekond kivina jala küljes. Iga pere saab ise luua oma mõnusa peretunde ja sellele aitavad kaasa väikesed igapäevased märguanded hoolimisest ja armastusest.
Kokkuvõtteks tegid uuringute läbiviijad järelduse, et kui töötavate vanemate, laste ja laenuga kodudes on kohustusi enam-vähem ühepalju, siis pereelu kvaliteedi ja pere õnnetunde määrab see, kuidas pereliikmed üksteisesse suhtuvad.
Allikas:redbookmag.com
