Sinu ellusuhtumine kujundab sinu lapse tuleviku ehk kuidas kasvatada oma lapsest hea, julge ja võimekas inimene


Sinu ellusuhtumine kujundab sinu lapse tuleviku ehk kuidas kasvatada oma lapsest hea, julge ja võimekas inimene
Scanpix/Panther Media

Kui lapsele sisendada varasest lapsepõlvest alates, et ta on argpüks, ei oska suhelda ning on sageli haige, siis hakkab ta seda uskuma ning sõnad saavad tegelikkuseks. Kui aga rääkida vastupidist — vaatamata sellele, et laps kardabki paljusid asju — , muutubki ta julgemaks.

Kuidas küll õpetada last positiivselt mõtlema, kui enda pea on täis hirmusid ning ebaõnne ootust? Ometi sõltub vanemate häälestatusest nende laste tulevik — seda ei tohi unustada. Meie kohustus on aidata oma lastel alati positiivselt mõelda! Tuleb vaid suunata lapse mõtted sellele, et ta on julge, terve ning tal on palju sõpru.

Pole saladus, et kõik see, mida oleme oma elus saavutanud, eksisteeris kord mõttena meie peas. Hiljem aga realiseerus. Just seetõttu peetakse mõtet materiaalseks.

Kui mõte kordub sageli, siis püüab ta omandada vormi ning realiseeruda elus.

Mida sagedamini mõte kordub, seda suuremat jõudu ja energiat ta tekitab, tõmmates välisest reaalsusest ligi sobivaid asjaolusid realiseerumiseks. Seda teades võime lapsi ärgitada töötama oma mõtete kallal loominguliselt ja süstemaatiliselt, muutes töö ühtlasi ka lõbuks.

Siin tuleb appi „Mõistuse jõuks“ nimetatav metoodika, mille autor on tuntud Kanada kirjanik ja filantroop John Kecho. Algul pühendas ta oma tegevuse täiskasvanud inimeste õpetamisele, hiljem aga selgus, et lapsed õpivad hulga kiiremini ja kergemini positiivselt mõtlema ning saavutavad oluliselt paremaid tulemusi.

Seotud lood:

On olemas neli võtet: kinnitamine, kujustamine (visualiseerimine), edusammude tunnustamine ning negatiivsuse kõrvaldamine. Kallid emad ja isad, need on soovitused, mis aitavad lapses eneseusku kasvatada:

Rohkem positiivsust!

Püüdke vältida eitusi, rõhuge nn positiivsetele kinnitustele, mis kõlavad lühikeste lihtsate fraasidena ning mida me kordame ühtelugu nii endamisi kui ka valjusti.

Näiteks: „Ma usun endasse!“ Väikestele lastele räägivad seda vanemad. Kui laps kasvab, hakkab ta seda ise endale kinnitama. Tähtis on, et väites puuduks sõna „ei“. Vastasel juhul võib tulemus olla otse vastupidine.

Laps kuuleb seda ning hakkab vastavalt sellele tegutsema. Seletage talle, kuidas on vaja toimida ning milline ta peaks olema. Ärge keskenduge negatiivsele. Mitte: „Ma ei ole rumal“, vaid „Ma olen tark“.

Häälestades aju positiivsetele ootustele, stimuleerime lapse isiksuse kasvu.

Loe veel

Rääkige oma lapsele sagedamini:

  • Sul on palju sõpru.
  • Sa oled julge.
  • Ma usun sinusse.
  • Sa oskad kuulata ja küsimusi esitada.
  • Sul veab.
  • Sa oled unikaalne isiksus ja andekas inimene.
  • Sa oled terve, tugev ja ilus.

Kinnitused peavad olema lühikesed ning suunama lapse tähelepanu lahendusele, mitte probleemile. Ja polegi esialgu oluline väidetesse uskumine. Kordus iseenesest mõjub positiivselt. See peab saama lapsele esimeseks mõtteks, mis tekib vastavas probleemses olukorras.
Kinnitusi ei pea ainult ütlema, need võib ka paberile kirjutada ja seinale riputada. Lahendusi on tegelikult mitmeid — laske vaid fantaasial lennata.

Samas tuleb vältida järgnevat tüüpi väiteid:

  • Sa oled alati nii tujukas.
  • Sa oled pidevalt haige.
  • Jälle kukub sul kõik käest…

Sellised alalõpmata korduvad negatiivsed kinnitused mõjuvadki vastavalt ning kujundavad lapse iseloomu.

Pilt

Kujustamine on nägemiskujundi loomine soovitud olukorrast. See meetod sobib hästi rikkaliku kujutlusvõimega lastele. Nende mõttelendu saab suunata positiivsele lainele. Nii võib igal õhtul rääkida lapsele lugusid, kus peategelaseks on tema ise. Nendes lugudes tuleb laps suurepäraselt toime olukordadega, mis reaalses elus talle raskusi valmistavad. Kirjeldage värve, helisid, lõhnu ning maitseid.

Näiteks kardab laps teiste kuuldes luuletusi lugeda. Las ta kujutab ette, kuidas ta astub teiste ette ega närveerigi enam, loeb kenasti ja ilmekalt oma luuletust ja kuidas siis kõik plaksutavad ning kui uhke ja õnnelik ta on.

Tähtis on:

  • Kujustage alati kõik olukorrad reaalses ajas. Laps peab nägema ja tundma ennast tegutsemas otse praegu.
  • Nägemiskujundis olgu rohkesti tundeid ja detaile, žestikuleerige.
  • Mida sagedamini kujund mõtteis kordub, seda enam kinnistub see mällu ning saab tulevase reaalse sündmuse kavandiks.
  • Kujustage alati eesmärki kui juba saavutatut.

Visualisatsiooni abil on ka võimalik aidata lapsel muuta oma mälestusi mingist ebameeldivast sündmusest. Rääkige temaga, küsige, kuidas ta oleks tahtnud seda sündmust tegelikult näha. Las kujutab endale ette selle soovitud kulgu.

Sa saavutad oma eesmärgi!

Väärtuslikkuse tunnustamine. See on tehnika, mis aitab lapsel tunnetada ennast erilise ja väärtuslikuna. Selle realiseerumine sõltub paljuski vanematest. Tähelepanu peab pöörama nendele olukordadele lapse elus, kus ta on saavutanud edu. Ka osavõtlikkus, püüdlikkus ja rõõm kasulik olemisest väärivad tunnustust. See aga pole kaugeltki mitte pisiasi. Tunnustus tekitab lapses edu energiat ning innustab uutele tegudele.

Kasuks tuleb, kui kiita last mitte ainult otse, vaid kõneluses kellegi teisega — näiteks telefoni teel. Kuulnud oma nime, kikitab ta kindlasti kõrvu.

Las laps püüab koostada nimekirja oma edusammudest ja väärtustest. Kui tal tekib sellega raskusi, aidake. Ometi on parem innustada teda iseseisvalt mõtlema.

Abiks võivad olla suunavad küsimused:

  • Millised sinu oskused teevad sind heaks inimeseks?
  • Kuidas sa aitad vanemaid ja sõpru?
  • Mida sa oskad päris ise teha?
  • Mille eest sind inimesed armastavad?

Saavutuste nimekiri riputage seinale. Taolise nimekirja võib koostada ka teiste väärtustest. See aitab lapsel näha ning tunnustada teistegi inimeste eripära ja unikaalsust.

Lastele meeldib kuulda, mille eest tunnevad vanemad nende üle uhkust.

Innustavalt mõjub 6-aastasele rääkimine, kui õnnelik oli ema, kui tema hakkas 9-kuuselt käima ning aastaselt saatis juba õhusuudlusi. Vaadates fotoalbumit, jutustage lapsele sellistest hetkedest.

Kuidas välja juurida negativismi?

Isegi kõige optimistlikum inimene tunneb vahel muret. Muutume ärevaks, kui kandume mõtetes tulevikku ning hakkame ette kujutama, kuidas kõik hakkab viltu vedama. Muretsemine tõmbab sageli meie ellu just selle, mida me kõige enam kardame.

Mida siis teha?

Tuleb kindlaks teha oma emotsiooni laad — raev, solvumine, hirm…

Lapsele peab selgitama, et ta on suuteline tegema valikuid. Tema ise valib, kuidas vastu võtta erinevaid eluraskusi ja pettumusi — ta võib lasta olukorral end maadligi suruda, tunda viha, kurbust ja häbi, kuid ei pruugi seda teha. Vastupidi, ta võib end hoopis teisiti tunda — olla optimistlik, õnnelik ja enesekindel.

Et aidata lapsel vabaneda negatiivsetest mõtetest, on kõige parem võrrelda mõtlemist aiaga, kus lilled on positiivsed mõtted, umbrohi aga negatiivsed. Laps ise on aednik selles aias.

1. Kasutage ümberlülitamise meetodit. Kujutlege, et peas on olemas nähtamatu lüliti, mida saab negatiivsetelt mõtetelt positiivsetele ümber lülitada. Veenge last, et lüliti on häälestatud positiivsele. Vaja on vaid kannatlikkust ning iseennast tuleb väga tähelepanelikult kuulatada.

Heade mõtete ootuses võib isegi midagi kasulikku teha. Näiteks koristada mänguasju või aidata isal autot pesta. Tööd tehes kaugeneb inimene paratamatult oma probleemidest.

2. Kahurikuuli meetod. Kujutlege, et teie negatiivne mõte on must kahurikuul. Asetage see mõttes kahurisse ning tulistage kaugele minema. Võib mõelda, kuidas kuul langeb ookeani — ikka sügavamale ja sügavamale. Ja siis pole teda enam nähagi…

3. Stsenaariumi muutmise meetod. Püüdke kujutlustes stsenaarium ümber kirjutada ning sellele õnnelik lõpp välja mõelda.

Väikeste laste jaoks võib välja mõelda jõu ja kaitse sümboli. Näiteks mingi mänguasja, mis hakkab teda aitama ja kaitsma. Või talismani — vanaisa kella…

4. Probleemi lahendamine

Ebaõnnestumiste ja probleemide eest pole kaitstud mitte keegi. See on osa meie elust. John Kecho soovitab suhtuda probleemidesse kui meeldivatesse võimalustesse.

Probleeme lihtsalt ei ole, on vaid soodsad võimalused.
Ebaõnnele võib alati vaadata kui sammukesele edu suunas.

Aitamaks lapsi ebaõnnestumistest üle saada, tuleks alati viidata probleemi positiivsetele pooltele. Jutustage neile, kuidas ebaõnnestumised on aidanud paljudel inimestel suurt edu saavutada — see innustab neid.

Last tuleb suunata selle poole, et ta leiaks parima väljapääsu olukorrast, küsides endalt: „Kui ideaalne lahendus on olemas, siis milline see peaks olema?“

Loomulikult tahavad kõik inimesed olla terved ja edukad. Selleks tulebki õppida mõtlema positiivses võtmes.

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare