Sinu lapse tulevane pereõnn sõltub sellest, missugune on sinu enda suhe praegu


Sinu lapse tulevane pereõnn sõltub sellest, missugune on sinu enda suhe praegu
Foto: Shutterstock

Vanemate paarisuhte kvaliteet ei mõjuta mitte ainult laste elukvaliteeti, vaid ka seda, milliseks kujunevad lapse enda ootused ja hirmud paarisuhte osas täiskasvanuks saades, kirjutab suhtenõustaja Sille Jõgeva.

Vanemate omavaheline suhe ongi tegelik keskkond, milles laps kasvab. Mitte oma maja suure mänguplatsiga või oma tuba, mis täidetud uhkete mänguasjadega.

Maailmas suurt tunnustust võitnud pereterapeut ja kirjanik Jesper Juul vastas Eestis käies kõikidele lastega seotud probleeme puudutavatele küsimustele ühe ja sama lausega: „Kõigepealt tuleks üle vaadata vanemate omavaheline suhe ja alles siis keskenduda lapsele!”

Minu nõustamistel on käinud nii täiskavanuid, kes hädas oma paarisuhtega, kui ka lapsevanemaid, kes mures oma laste käitumise pärast. Olen tähele pannud, et probleemi algpõhjus peitub suure tõenäosusega selles keskkonnas, kust klient pärit on. See tähendab kodust õhkkonda, vanemate omavahelist suhet.

Täiskasvanu rahulolematus pärineb lapsepõlvest

Paljud inimesed arvavad, et vanemate omavaheline suhe ei puutu lastesse. Lastele piisab sellest, et neil oleks kõht täis ja riided seljas, veidi taskuraha ja kingitused tähtpäevadeks. Tõsi, seegi on oluline, aga kas see on ka piisav, et lapsest saaks sirguda teadlikke valikuid tegev isiksus? Elujõuline, armastav, usaldusväärne, mõistev ja toetav kaaslane oma lähedastele?

Seotud lood:

Me ei oska oma lastele pakkuda seda, mida me ei ole õppinud oma vanematelt või õpetajatelt. Samuti ei oska me pakkuda seda oma partnerile. Me kõik vajame, et tunneksime end turvaliselt, armastatuna, vajalikuna, hinnatuna, toetatuna ning me vajame oma ellu teatud määral vaheldust ja arengut.

Kui aga vanemad pole oma last tema arenguperioodil osanud tunnustada või on teinud seda vaid väga rangetel tingimustel, siis on see laps täiskasvanuna enamiku ajast rahulolematu, nõudes nii endalt, oma lastelt kui ka kõikidelt teistelt kõrgete tingimuste täitmist. Selle inimese hinges võib olla karjuv vajadus armastuse, läheduse ja väärtustamise järele, aga seda vastu võtta ja teistele pakkuda igapäevastes lihtsates olukordades ei osata.

Vanemad loovad lastele suhtemustri

Loe veel

Selleks et veelgi paremini teada ja mõista, kuidas mõjub lapsele vanemate mittetoimiv paarisuhe, pangem ennast sarnasesse olukorda: kas tahaksite töötada firmas, mille eesotsas on abielupaar, kes on olnud omavahel pikemat aega vaenujalal?

Igal hommikul tööle minnes koged pinget, mida tekitavad mõtted eesolevast päevast, silme eest käivad läbi mossis ja kurnatud näod. Jõudes kontorisse, tajud õhus olevat elektrit, tunned, et sulle naeratatakse võltsilt ja küsitakse viisakusest „kuidas läheb?”, ent sügavam huvi sinu tegemiste vastu puudub. Mõnel korral oled sattunud peale, kui üks osapool käib tualettruumis pisaraid valamas. Sa ei tea, kuidas olla või mida teha. Sulle meeldivad inimestena mõlemad ülemused ja samas ei oska sa neid kuidagi aidata. Sa ei tea, mis toimub. Sul puudub turvatunne firma säilimise, enda töökoha ja sissetuleku osas. Võimalik, et tunned end isegi süüdi, et äkki oled sina millegagi hakkama saanud ja nemad peavad selle jamaga toime tulema, kuid nad ei tule. Mõnel hetkel võib kogu oma panuse andmine tunduda mõttetu, sa mõtled, et kellele on sinu tööd ja sind ennastki üldse vaja. Kui see kriis kestab pikemat aega ja lahendus tundub lõpmatult kaugel, siis võib tekkida soov lahkuda sellest süsteemist nii kiiresti kui võimalik.

Enam-vähem sama võivad tunda lapsed, kes elavad koos mittetoimivas suhtes olevate vanematega. Neil puudub turvatunne, mis omakorda pärsib lisaks kõigele ka immuunsüsteemi, lapse vaimset ning füüsilist arengut.

Paljud lapsed lahkuvad võimalikult vara vanemate kodust ja alustavad iseseisvat elu juba teismelisena, sest kodus olev pinge on muutunud väljakannatamatuks. Samas puuduvad neil teadmised ja oskused, kuidas konfliktsetes olukordades efektiivselt käituda. Nende tulevastes suhetes hakkab suures joones korduma sama muster, mille lõpptulemuseks võib olla masendus ja depressioon, sest ikka ja jälle jõutakse varem või hiljem tupikusse.

Kolmandik lahutanute lastest põeb depressiooni

Lastepsühholoogide tähelepanekute põhjal võib ligikaudu kolmandikul lastest, kelle vanemad on lahutanud, diagnoosida depressiooni isegi viis aastat pärast lahutust. Eestis lahutatakse aastas üle 5000 abielu, seega on meie ühiskonnas tuhandeid depressioonis lapsi, kes kannatavad oma vanemate pingelise paarisuhte tõttu. Õnneks ei too mitte kõik lahutused kaasa depressiooni, sest ka lahutades võib vanemate suhe jääda pingevabaks ja sõbralikuks.

Paljud vanemad, kes omavaheliste probleemidega toime ei tule, otsustavad laste heaolu nimel siiski kooselu jätkata, ent omavaheline suhe muutub aina külmemaks. Seda nimetatakse varjatud lahutuseks.

Pealtnäha kõik toimib, lastel on kõhud täis, nad käivad heas koolis ning huviringides, vanemad on pühendunud tööle ja/või oma hobile. Emotsionaalselt aga eemaldutakse üksteisest, suhe muutub aina pinnapealsemaks ja vastastikune usaldamatus ja/või ükskõiksus võivad aina süveneda. Tihti otsitakse lohutust kõrvalsuhetest, alkoholist, enesearengukursustest, kurnavatest treeningutest, veedetakse aina enam aega tööl või vastupidi — pühendutakse kogu oma elu lastele.

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare