Seega kui rääkida samasooliste peredesse laste lapsendamisest on just lapsed need, kelle arvamusega tuleb arvestada. "Need lapsed saavad just olema see esimene ešelon – seega tuleb otsuste tegemisel nende arvamusega arvestada."

Samas, muude riikide kogemused näitavad, et lapsed suhtuvad erinevatesse peremudelitesse normaalselt, kui seda teevad täiskasvanud. Artiklit selle kohta, et psühholoogide väitel saavad lapsed ka samasooliste vanemate peredes suurepäraselt hakkama, võid lugeda SIIT

Kes aitab murda klaaslage?

Kutsari sõnul on lapse heaolu protsess, mida loob laps ise ja täiskasvanud igapäev. Lapse heaolu suunavad tema iseloom, tervis, motivatsioon, suhted, sotsiaalne kapital, lähedaste toimetulek, ühiskonna tervis ja ühiskonna poliitilised valikud.

"Öeldakse, et isegi lapse sünnikaal määrab ära tema tuleviku, kui laps on näiteks pisikese ja kehvakesena sündinud. Oluline on lapse heaolu juures see, kes on tema kaaslased, kas tal on sõpru ja milline on töötus kohas, kus ta oma vanematega elab," selgitas Kutsar. Sellist olukorda, mis on lapsest sõltumatu nimetas Kutsar "klaaslaeks" ja oma stardipositsioonist allapoole kukkumist tänu kehvade asjaolude kokkulangemisele "klaaspõrandaks"

"Kui last toetada, siis on tal võimalik klaaslagi katki lüüa ja sealt edasi jõuda. Samas, kui jätta laps toetuseta, siis võib ta ka oma klaaspõrandast läbi kukkuda ja jõuda "oma mullist" allapoole," ütles Kutsar.

Kutsari sõnul on näiteks paljude majanduslikult kehval järjel elavate laste "klaaslagi " tegelikult väga madalal.

"Majanduslikult kehval järjel oleva pere lapsel on piiratud võimalused huviringides käia, sest neil pole lihtsalt raha. Ka SOS lasteküladel pole tihti raha – seega ka seal elavate laste "klaaslagi" võib olla madalamal. Samas ma usun, et kui laps on ise aktiivne, siis on tal võimalus seda klaaslage katki lüüa ja läbi selle murda paremasse ellu, kuid selleks on tal täiskasvanute julgustust vaja," ütles Kutsar.

Allikas: Pealinn